1. augustil algab Eestis karujahi hooaeg. Karujahi hooaja alguses annab Keskkonnaamet välja 82 karu küttimisluba. Kolm küttimisluba jäetakse reservi, et suunata need vajadusel uutesse kahjustuskolletesse.
Karudel läheb Eestis hästi – nende arvukus on viimastel aastatel suurenenud. „Meil on juba ka selliseid piirkondi, kus karudel kipub kitsaks jääma. Kui igaühele ei jätku enam piisavalt territooriumi, siis nad kipuvad tulema inimeste õue peale ja seal pahategusid tegema. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades,“ rääkis Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Sarnaselt eelmisele aastale jagatakse ka sel aastal karude küttimisload välja kahes osas. „Jätsime esialgu kolme isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,“ sõnas Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 85 karu küttimisluba.
Karu üldarvukus Eestis on 2020. a sügise seisuga ligi 950 isendit. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700 isendit. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata väga heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev. Rohkem karusid on Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, vähem karusid Eesti lõunapiiri lähistel.
Karude asurkonna suurenemise tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamised, harvem aga põllumajandusloomade murdmised ja vigastamised või silopallide lõhkumised. Samas ei ole küttimine ainuke meede kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks. Iga omanikul on kohustus ja võimalus oma vara kaitsta ennetava tegevusega.
Kõige mõjusam viis karude mesitarudest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Ka maja lähedusse paigaldatud tarusid ründavad karud märkimisväärselt harvem kui kaugemal asetsevaid mesipuid. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.
Karujahti võib Eestis pidada kuni oktoobri lõpuni.
Küttimismahud 2021. aastaks maakondade kaupa:
- Järvamaa 9
- Harjumaa 7
- Ida-Virumaa 12
- Jõgevamaa 9
- Läänemaa 1
- Lääne-Virumaa 12
- Põlvamaa 3
- Pärnumaa 6
- Raplamaa 5
- Tartumaa 7
- Valgamaa 3
- Viljandimaa 7
- Võrumaa 1
- KOKKU 82
