Keskkonnaamet kehtestas sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade küttimise korraldamise maakondades tänavuseks jahihooajaks.
Käskkirjas muudeti uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise meetmena 2017/2018 jahiaastaks metssigade küttimismaht Hiiu, Põlva ja Saare maakondades.
Hiiumaale määrati küttimismahuks kokku 1300, Põlvamaale 82 ja Saaremaale 1900 isendit.
Keskkonnaagentuuri 2017. aasta ulukiasurkondade seisundi ja küttimissoovituse aruandele (seirearuanne) tuginedes tuleb metssigade arvukuse vähendamiseks 2017/2018 jahiaastal küttida Eestis vähemalt 7550 metssiga.
Eelmisel 2016/2017 jahiaastal oli küttimislimiit 18272 metssiga. Kokku kütiti üle-eestiliselt 17415 metssiga. Lisaks küttimisele hukati 20 katku kahtlusega metssiga ja leiti 903 SAK-i nakatunud korjust.
Keskkonnaameti käskkirja saab lugeda SIIT.
Keskkonnaameti pressiteade
Keskkonnaamet kinnitas metssigade küttimismahud ja -tingimused
Keskkonnaamet kinnitas täna sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud Hiiu-, Saare- ja Põlvamaal, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.
Seakatku hääbumiseks on seatud Eestis eesmärgiks saavutada 2018. aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus alla 1,5 isendi 1000 ha kohta igas jahipiirkonnas. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb metssigu küttida minimaalselt Keskkonnaagentuuri etteantud mahus, mis käesoleval jahiaastal on vähemalt 7550 isendit.
Seal, kus seakatku mõjul on metssea arvukus vähenenud juba alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta, tuleb jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu ulatuses ning arvukus tuleb viia järgnevatel aastatel tasemeni kuni üks isend 1000 ha jahimaa kohta.
„Seakatku ja intensiivse küttimise tõttu on lisaks metssigade arvukuse vähenemisele toimunud ka muutused isendite populatsiooni soolises ja vanuselises struktuuris. Vältimaks olukorda, kus küttimisstruktuurist kinnipidamine võib jahimeestel takistada küttimismahu täitmist, on küttimisstruktuur 2017/2018. jahiaastal kõigis maakondades soovituslik. Kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas võiks emiste osakaal olla vähemalt 50%, põrsaste osakaal kõigi kütitavate isendite seas võiks samuti olla 50%,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja.
Jätkuvalt on keelatud metssigade lisasöötmine, mis on lubatud vaid erandkorras metssigade peibutamise eesmärgil võimaldamaks varitsusjahti kõrgistmelt. Kõik lisasöötmiskohad peavad olema registreeritud Keskkonnaametis ning jahimaa 1000 ha kohta on lubatud kuni üks söötmiskoht, kus võib korraga maas olla kuni 5 kg sööta.
Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkonna kasutaja. Küttimiskohustuse täitmata jätmise eest võib jahipiirkonna kasutajat karistada rahatrahvist kuni jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseni.
„Sel jahiaastal on juba kütitud ca 28% metssigade küttimismahust. Tunnustame kõiki jahimehi, kes on seakatku leviku olukorras näidanud üles head koostööd ning valmidust kiiresti reageerida metssigade arvukuse vähendamiseks,“ lausus Aimar Rakko.
Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 17 415 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 18 338 isendi võrra ning sellega võis üleriigilise küttimiskohustuse, 18 272 isendit, täidetuks lugeda.
Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnainspektsiooniga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee, kust leiab ka juhised bioohutuse tagamiseks.
