Viimastel päevadel on tekkinud arutelu selle üle, mis saab siis, kui jahipiirkonnas polegi nii palju metssigu, kui Keskkonnaameti küttimiskvoot ette näeb. Mitmed jahimehed on küsinud, kas küttimiskohustust mittetäites võib jahipiirkonna kasutusõigusest ilma jääda.
Keskkonnaameti kommentaari metssigade küttimismahtude täitmise kohta.
Käskkiri, millega Keskkonnaamet metssigade küttimiskvoodi kehtestas, ütleb muuhulgas ka seda, et jahimehed ning Veterinaar- ja Toiduamet peavad iga kuu kümnendaks kuupäevaks andma Keskkonnaametile teada nii kütitud metssigade kui ka surnult leitud sigade arvu.
Võimalikult täpne ning operatiivne info võimaldab Keskkonnaametil paremini hinnata metssigade arvukust. Kui jahtkonnad ei suuda etteantud mahtu täita ehk kui pole piisavalt sigu, keda küttida, siis vaadatakse küttimismahud uuesti üle ning vajadusel korrigeeritakse.
Keskkonnaameti käskkirja kohaselt on maakondlike jahindusnõukogude ülesandeks leppida kokku jahipiirkondade vahelised mahud. Kui jahindusnõukogudes ei jõuta kokkulepeteni kehtestab Keskkonnaamet vastava jaotuse.
Keskkonnaameti kehtestatud limiidi alusel on jahipiirkondadel kohustus küttida 29 600 metssiga jahiaasta lõpuks 29. veebruariks 2016. Suurema küttimismahu eesmärgiks on peatada metssigade jätkuv arvukuse tõus ning vähendada üldist arvukust, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele.
2015/2016 jahiaasta metssigade küttimismaht ning -struktuur maakondade kaupa.
Sille Ader
pressiesindaja
Keskkonnaamet
