2. aprillil said kokku kliimaministeeriumile kirja saatnud jahimeeste, maaomanike ja seakasvatajate katusorganisatsioonid ja kliimaministeeriumi, keskkonnaameti, põllumajandus- ja toiduameti ning keskkonnaagentuuri esindajad.
Koosolekul arutati sigade Aafrika katkuga (SAK) seonduvat. Uuest SAK-i puudutavast käskkirjast ja selle ettevalmistamisest rääkis Helen Prommik põllumajandus- ja toiduametist. Käskkirja sisu on põhimõtteliselt samade regulatsioonidega, mis olid keskkonnaameti peadirektori eelnevate aastate käskkirjades.
Ühe võimaliku meetmena arutati katkust tuleneva metssigade arvukuse reguleerimise vajadust. Selleks on riigikogu läbi seaduse muudatuse välja pakkunud öösihikut. See on kasutusel erinevate piirangutega meie naaberriikides. Seakatk on endiselt aktiivne ja seda eriti Kagu-Eestis. Lätis on seakatku juhtumid igapäevased ja see ohustab üle piiri ka meid.
Kõige rohkem ohustab SAK kodusigade farme. Seakasvatus on strateegilise tähtsusega ettevõtmine ja seetõttu on SAK-iga võitlemine erakordselt tähtis, et kaitsta kodumaist sealiha tootmist.
Koosolekul jäi kõlama seisukoht, et võimalikult kiiresti oleks vaja tauditõrje ekspertrühma otsust. Selle kokku kutsumisega põllumajandus- ja toiduamet juba tegeleb. Selle otsuse alusel antakse välja Keskkonnaameti vastav õigusakt.
Samuti arutati jahieeskirja võimaliku muudatust, mis puudutab eelkõige jahieetikat. Eesti terioloogide selts on kliimaministeeriumile esitanud rida jahipidamist piiravaid muudatusi, mis on eelkõige jahieetilist laadi. Arutelud seisavad veel ees.
EJS-i juhatus oma märtsikuu koosolekul on neid muudatusi juba arutanud. Hetkel neid ettepanekuid ei toetata, v.a saarma lülitamist jahiulukite nimekirja ja tema kaaspüügi lubamist.
Viimase teemana arutati võimalike jahiseaduse muudatusi ja jahinduse strateegilise teekaardi koostamist. Teekaardi koostamise idee on tulnud jahimeeste seltsilt ja selle mõte on see, et enne kui avada jahiseadust, tuleks asjasse puutuvate osapoolte vahel ära vaielda ja kokku leppida vajalikud arengusuunad. See hoiaks ära tarbetuid vaidlusi, säästaks hinnalist ressurssi ja oleks ka tulemuse mõttes tunduvalt efektiivsem.
EJS-ist osalesid koosolekul president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.
