2. aprillil toimus Riigikogu keskkonnakomisjon, kus arutati järjekordselt ornitoloogide petitsiooni väidetavate linnutapatalgute osas.
Eelnevatel aruteludel komisjoni liikmed ei toetanud viiepunktilist ettepanekute paketti, mis petitsiooniga esitati. EJS on endiselt seisukohal, et petitsioon on esitatud ebaõigetele faktidele ja emotsioonidele tuginedes ning peab loogiliseks ja õiglaseks seda, et ettepanekud lükatakse tagasi.
Eelmisel istungil tuli Keskkonnaministeerium (KeM) välja kompromissettepanekuga, et tegemist on eetilise küsimusega ja jahikülalistele võiks anda lisainformatsiooni meie jahikorralduse kohta. Üks võimalus selleks on enne jahti lühikoolituse või instruktaaži läbiviimine. EJS on seda ettepanekut toetanud eeldusel, et algsete ettepanekute paketti ei kasutata. Seda ettepanekut on ka osade jahikorraldajatega ümarlauas arutatud ning ühiselt leiti, et koolitust või täiendavat instruktaaži on võimalik teha.
Ka 2. aprillil toimunud komisjonis toetas EJS KeMi ettepanekut. Samas olid jahimehed vastu, et jahiseadus avatakse. Vastu oldi põhjusel, et siis võivad lauale tulla ka need küsimused, mille osas on maaomanikega saavutatud tasakaal. See omakorda võib ohustada saavutatud stabiilsust ja tekitada uusi pingeid huvigruppide vahel. Jahimeeste ettepanek on olnud, et suured ja tähtsamad teemad võiks enne maaomanikega läbi arutada ümarlauas, mis on ühiste teemade käsitlemisega edukalt juba poolteist aastat tegutsenud. Peale seda, kui on saavutatud kokkulepped, võiks valmis lahendustega minna nii KeM kui ka Riigikogu keskkonnakomisjoni ette.
Kuidas asi edasi areneb, näitab aeg. EJS loodab, et teemat suudetakse käsitleda faktipõhiselt, emotsioonideta ning kooskõlas huvigruppide kokkulepetega. Kõige olulisem on lähtuda looduslikust tasakaalust, mitmekesisuse tagamisest ja tegelikust seisundist. Loodus ei salli eksperimente ja ausus peab saama võidu nii huvide, soovunelmate kui ka ambitsioonide üle.
Riigikogu pressiteade
Keskkonnakomisjon karmistab veelindude küttimise reegleid
Keskkonnakomisjon otsustas algatada eelnõu jahiseaduse muutmiseks. Jahiseadusesse lisatakse nõue jahituristidele kohustusliku koolituse läbiviimise kohta.
Probleemide käsitluse aluseks on Eesti Ornitoloogiaühingu kollektiivne pöördumine veelindude tapatalgute lõpetamiseks, millele on alla kirjutanud 2569 inimest. Pöördumises tehti ettepanekud paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta.
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et tänane arutelu oli jätkuks kahele varasemale komisjoni istungile, kus lepiti kokku, et Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Jahimeeste Selts ning Keskkonnaministeerium töötavad välja konkreetsed ettepanekud ja seadusandlikud lahendused linnujahiga seotud probleemide ohjamiseks, et oleks tagatud Eesti jahinduse hea tava järgimine ning piiratud lindude massiline tapmine.
„Komisjon otsustas tehtud ettepanekute põhjal näha ette seaduse tasemel jahituristide koolitamine, et tagada nõuete täitmine, mida peaks välisjahiturist teadma. Jahiluba on võimalik saada alles pärast jahindusalase koolituse läbimist.“ ütles Vakra. Ta lisas, et nõuded välisriigis antud kehtivat jahitunnistust omavale isikule Eesti jahitunnistuse andmisel läbitavale jahindusalasele koolitusele, koolitajale ning koolituse mahu ja läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Keskkonnakomisjoni aseesimehe Kalle Pallingu sõnul on selgelt vaja välja tuua, missugustest reeglitest tuleb jahilindude küttimisel kinni pidada. „ Vastutus on vaja panna eelkõige jahi korraldajatele,“ ütles Palling. Jahikorraldaja peab teadma täpselt, mida on Eestis lubatud küttida, et keelatud on ammu, õhkrelva ning jahikulli kasutamine. Samuti millised on peibutusvahendite kasutamise reeglid. Vaja on ka selgeks teha, et veelinde ei tohi lasta töötava mootoriga veesõidukist.
Meediasse on pidevalt jõudnud pildid veelindude massilisest tapmisest ning sellest tulenevalt on keskkonnakomisjonis eelnevalt korduvalt kõne all olnud linnujahi eetilisuse küsimus.
Keskkonnakomisjoni istungil osalesid kutsutud Eesti Ornitoloogiaühingu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.
