30. jaanuaril kutsus Keskkonnaministeerium (KeM) kokku erinevate huvigruppide esindajad, et arutada kevadiste heidutusmeetmete rakendamist hanelistele. Põllumeeste sõnul suurenevad kahjud aasta aastalt ja on muutunud talumatuks.
Nõupidamine oli jätkuks sarnastele eelnevatele aruteludele.
Arutelu juhtis KeM asekantsler Marku Lamp, kes andis sõna kõigile osapooltele. Tema sõnul on selleks kevadeks planeeritud käivitada pilootprojekt heidutusjahi osas Tartumaal ja Jõgevamaal. Selle käigus kogutakse vajalikke andmeid ja analüüsitakse neid. KeA esindaja sõnul on plaanis koostada vastav ohjamiskava, mille põhjal saaks edasi tegutseda. Samuti on oluline teada, mida üks või teine tegevus riigile maksma läheb. Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKL) esindajate sõnul on pilootprojekti vaja seal, kus haneliste kahju kõige suurem. Nende sõnul on igasugune meede haneliste kahjude vähendamiseks teretulnud. Samas Eesti ornitoloogia ühingu esindajad ei toeta mitte mingisugust kevadjahti, olgu selle nimi milline tahes.
Söödapõldude rajamise osas on jällegi põllumehed skeptilised. Nende sõnul pole metslindudele vaja söödapõlde rajada ja nendest koduhanesid teha ja loodusest linnufarmi.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) positsioon on selles küsimuses selge. Me ei asu kellegi poolele ja toetame teaduslikku lähenemist probleemile. Vaja on uurida, tarvis on tegutsemiskava ja taastuvate loodusressursside kasutajatena ei näe me mingisugust probleemi ka kevadise heidutusjahi rakendamise osas. Igal juhul oleme me vastu taolistele hanede massimõrvadele, mida Hollandis rakendatakse. Seal hanesid ei kütita, vaid tapetakse gaasiga. Vaata lähemalt SIIT. Mõistlikum on loodusressursse kasutada säästlikult, arvukust reguleerida läbi küttimise ja kõik mis kütitakse ka tarbida. Seda ütleb meie riigi põhiseaduse paragrahv 5 ja ka Eesti jahinduse hea tava.
EJS-i esindas ümarlaual tegevjuht Tõnis Korts, kes avaldas valmisolekut edasiseks koostööks osapooltega. „Kui otsustatakse kevadist heidutusjahti rakendada, siis kindlasti aitame me selles osas põllumehi,“ ütles Korts. „Jahimeestel on olemas eelnevad kogemused, kuidas koostöös maaomanike ja riigiga vähendada nii kopra, metssea, põtrade, metskitsede kui ka punahirvede tekitatud kahjusid,“ lisas ta. Tegevjuht märkis samuti, et mitmed tublid jahikorraldajad osalevad Veterinaar- ja Toiduameti projektis, mille käigus jahimehed koguvad kütitud hanelistelt proove linnugripi tuvastamiseks. Kusjuures märkimisväärne on, et nad teevad seda tasuta.
KeM ja KeA lubasid edasistest tegevustest osapooltele teada anda.
Eelnevalt on Riigikogu maaelukomisjon oma 16. aprilli 2018. a. istungil toetanud hanelistele heidutusjahi korraldamist.
