Esmaspäeval, 21. septembril väisas keskkonnaminister Marko Pomerants Martna valda. Kohtumine kohalike inimestega toimus valla päevakeskuses. Põhiteemaks ettekuulutatult sigade Aafrika katk, millepärast oli kohal arvukalt jahimehi. Paratamatult on katk ka siia jõudmas, kuidas selleks valmistuda oligi arutelu peaküsimus. Läänemaa Jahindusklubi poolt oli ministrile ette saadetud rida küsimusi, millele saadi ladusad vastused. Summuti kasutamist reguleerib relvaseadus, mida siseministeerium muuta ei soovi, kuigi selle kasutamine jahil on lubatud Rootsis, Soomes, Lätis ja Leedus. Erametsa liidu ettepanekut jahiseaduse muutmiseks, millega kuulutada metssiga väikeulukiks ja anda maaomanikele veel täiendav õigus metsseajahi organiseerimiseks, heakskiitu ei pälvinud. Kriisi olukorras on jahimeestel väga tõsine ja raske ülesanne viia metssea arvukus miinimumini. See tähendab algaval jahihooajal suurt koormust, jahiseltside omavahelist koostööd ja pidevat loomade liikumise jälgimist jne. Mingi paralleeljahi korraldamine oleks ainult segadust tekitav.
Kuna probleem on uus ja häid kogemusi ei olegi kuskilt võtta, jäi õhku ka vastuseta küsimus: kuhu, kuidas ja millega matta ning transportida haigusse surnud loomad?
Kas ainuke katkuproove teostav labor suudab analüüsida üle vabariigi päevas tuhandeid vereproove? Mida teha kütitud metssigadega, kas ei saaks neid konservideks teha, nagu edukalt tehti Lätis. Muidugi ei saanud minister vastata teiste ametkondade eest, aga võib-olla jäid need kuidagi kõrva taha, et omakorda kelleltki teiselt küsida. Jahimehed on harjunud tegutsema läbimõeldult ja organiseeritult, seda saab saavutada, kui on selge käsuliin ja vastutus.
Aarne Taal
Läänemaa Jahindusklubi
