Teadupärast käivitub tänavu pilootprojekt, mis lubab kolme maakonna osadel põldudel kevadel pidada heidutusjahti põlde rüüstavatele hanelistele. Jahimehed on valmis viljakasvatajatele appi tulema.
„Kui mina oleks põllumees ja samal ajal jahimees ja mul oleksid suured põllukultuuride kahjud, siis heidutusjaht oleks üks võimalus, mida kaaluksin. Kindlasti kaasaks ma rohkem jahimehi oma seltsist, et ka lihtsalt paugutamisega linde peletada,” selgitab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts Maalehele.
Tegelikult ei tohi siiani kevadel mitte kusagil ka lihtsalt niisama püssiga põllu äärde minna ja seal kõigest vaid paugutada, sest seaduse mõttes on seegi jahipidamine. On ju jahiseaduse järgi jahipidamisega võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või ka üksnes püünisega looduses viibimine.
Viljakasvatajad on jahimeestele ette heitnud, et nood kütivad liialt vähe hanelisi, ei reguleeri piisavalt nende arvukust. Samas ei ole see aga olnud kevadel lubatud.
Korts kinnitab, et jahimeestele on heidutusjahi idee tuttav. Seda on viljakasvatajad välja pakkunud ühistes ümarlaudades maaomanike ja jahimeeste vahel.
„Heidutusjahi mõte on lindude eemale hoidmine kultuuridest. Selle eesmärk omaette ei ole küttimine, saagi saamine on sellega kaasnev nähtus,” selgitab ta.
Loe edasi Maalehest.
