Meie metsa jahiloomad ja -linnud.
Juunikuu
Metskitse peetakse meie metsade iluduseks. Leidub teda mandri Eestis ja Abruka saarel. Teistel suurematel saartel puudub. Metskits eelistab väiksemaid metsi, mis vahelduvad heinamaadega. Suvine toit on mitmekesine, talvel külastavad meeleldi heinamaadel heinakuhjasid ja raielanke, kus leidub rohkesti oksi, et sealt pungasid süüa. Talvel on vajalik anda lisasööta.
Jooksuaja alguseks märgitakse juba juunikuud ja esimeste tallede sünniks järgneva aasta maikuud. Juba nelja kuu vanusel sokktallel hakkavad kasvama märgatavad sarve kännased, mis arenevad välja esmasteks sarvedeks.
Metskitse keskmine eluiga ulatub 15 – 16 aastani, harvadel juhtudel kuni 20 aastani. Metskitse ohustavad mitmesugused haigused, röövloomad ja parasiidid. Röövloomadest ohustavad metskitse hunt, ilves, ja ka karu. Talledele on ohtlikud rebane, nugis ja isegi tuhkur, lindudest kotkad ja kassikull.
Probleemina märgitakse salaküttimist, mille käigus on kütitud koguni väikeste talledega emakitse. Jahiviisidest on kasutusel varitsemine söödal, jooksuaegne juurde meelitamine vilega, klaperjahid ja jaht hagijatega. Viimast ei soovitata, kuna tihe koerajaht võib metskitsed piirkonnast pikaks ajaks minema ajada.
Noorelt koju toodud metskits harjub inimestega kergesti, kuid üleskasvatatud sokud võivad muutuda tigedaks ja olla isegi ohtlikud.
Arvi Lepisk
