Kui viie aasta eest valiti Eestis esimest korda taas aasta loom ja selleks sai hunt, siis arutati tookord hallivatimehe toidulaua teemadel ja leiti, et hunt oma lemmikrooga ehk kitse eriti kätte ei saa. Metskitse arvukus oli nimelt pärast raskeid talvi madalseisus, samas sai villem metssea kätte. Kui kiiresti on kõik muutunud!
Viis aastat hiljem on metsad seast tühjad ja asemele on tulnud metskits, kelle asurkonda viimased pehmed talved on aidanud kasvatada. Saame tuua võrdluseks küttmislimiidid aastast 2011 – 1211 metskitse; tänavu on limiiti tõstetud juba üle kümne korra – 12 637 isendini. Uurijate sõnul kinnitavad üleriigilist asustustiheduse olulist tõusu kõik Eestis jälgitavad seireparameetrid. KAUR ehk Keskkonnaagentuur soovitab küttida isegi palju suuremat numbrit: 19 700 kitse. Kitsel läheb hästi.
Looduskalender uuris kitsejahi kohta ka Kaarel Rohult, EJS-i tegevjuhi nõunikult ja elupõlise jahimehelt.
Miks kitsejaht algab just suvel?
See sõltub sellest, millised on konkreetse riigi kaalutlused ja arusaamad, otsustamaks metskitse staatuse üle. Euroopas algab sokujaht mais või juunis eesmärgiga küttida varitsus- või hiilimisjahi käigus enne jooksuaega noori ning nõrku isendeid ning läheb reeglina katkestusteta määratud jahiaja lõpuni. Mõnedes riikides (näit Soomes) jooksuajal sokule jahti ei peeta, küll aga lubatakse sama sokk ära küttida kas siis enne jooksuaega või pärast jooksuaega.
Sokujaht lõpeb enamikes riikides seevastu oktoobris-novembris, kauem saab jahtida kitsesid ja tallesid, keda on looduses ka sokkudest rohkem. Meie jahieeskirja § 5 lõike 7 kohaselt võib metskitsele jahti pidada 1. juunist 31. detsembrini*. Loogilist põhjendust, miks meil sarvedeta sokkusid peab veel detsembrikuus küttima, kui eelneva poole aasta jooksul on võimalik etteantud küttimismahud sokkude osas täita, nagu pole.
Kuidas on metskitse jahilimiidid ajas muutunud?
Metskitsede küttimisarvud kõiguvad koos arvukusega. Kui arvukus tõuseb, suureneb küttimine ning arvukuse langedes langevad ka küttimismäärad. Ei ütleks, et hetkel on ülemäära suured küttimismahud. Näiteks juba 1975. aastal kütiti 16 390 metskitse, seejärel 1979.a arvukuse madalseisus lasti vaid 303 sokku.
1993. aastal kütiti taas üle kümne tuhande looma (10250) ning aastaks 1999 jõuti jällegi madalseisu (lasti vaid 3318 metskitse). Viimasel kümnendi alul 2007. aastal lasti 19 643 looma, jõuti madalseisu 2011. aastal (kütiti 1211 metskitse). Arvukuse edenedes kütiti eelmisel aastal sarnaselt aastaga 1993, siis jällegi üle kümne tuhande looma (10973).
Kas metskitse arvukus on kasvanud?
Kui võrrelda viie aasta taguse ajaga, siis kindlasti on arvukus tõusnud. Kui võrrelda aastaga 2007 või 1974-1975, pole ma päris kindel, kas arvukus on juba saavutanud tolleaegse taseme. Kuna meil pole ametlikke andmeid arvukuse kohta, saab opereerida vaid jahimeeste antud hinnanguga ning see hinnang näitab, et hetkearvukus on saavutanud umbes 2/3 1974-1975 aastate või 2007. aasta tasemest. Kuigi küttimismahud on määratud, pole hetkel teada, kui suur osa asurkonnast kõrvaldatakse küttimisega, sest on tundmata tegelik metskitseasurkonna suurus.
Kuidas metskitse jahil loom peibutatakse?
Metskitsejaht toimub kuni oktoobrikuuni peamiselt hiilimis- ja varitsusjahi võtteid kasutades. Oktoobrist alates kuni jahiaja lõpuni võib kasutada kõiki jahiks lubatud võtteid, sealhulgas ka ajujahti ning jahikoeri.
Hiilimisjahti kasutatakse vähem, see sobib enam füüsiliselt tugevamatele noorematele jahimeestele. Looma märgates püütakse talle laskekaugusele hiilida. Varitsusjaht sobib rohkem vanematele ja soliidsematele härrasmeestele. Varitsetakse kas kõrgistmel, kivihunnikus või lihtsalt metsa ääres istudes ning oodatakse looma ilmumist metsalagendikule, põllule või ka ülekäigurajale. Vähemal määral kasutavad jahimehed sokkude jahtimisel soku peibutamist „pillitamist”. Iga jahimees sellega toime ei tule ning paljusid see ei huvita ka. Lihtsam on muid jahipidamisviise kasutada. Häda on selles, et soku pillitamist on vaja õppida. Valesti peibutades ei saa stressi mitte ainult jahimees, vaid jahimehe suust kostev tundmatu krigin tõstab stressitaset ka teistel loomadel. Sokk meelitatakse kohale kitse häälitsust järeleaimates. Edukas on sokujaht „sokupilliga” jooksuaja lõpupoole, kui imiteerida kitse või ka talle piiksumist. Enamik kitsi on selleks ajaks indlemise lõpetanud, sokud seevastu otsivad ikkagi veel paaritusvalmeid kitsi. Juhus on küll pime, kuid reeglina õnnestub kergemini juurde meelitada nooremapoolseid sokukesi.
