15. jaanuaril toimus Kochi aidas traditsiooniline EJS-i tegevjuhi kolmekuningapäeva vastuvõtt, kuhu olid kutsutud nii liikmesorganisatsioonide juhid kui ka partnerid ja isikud, kellega oli tihe koostöö 2019. aastal.
EJS tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on kolmekuningapäeva vastuvõtt seltsi üks kolmest olulise tähtsusega aastasündmusest. „Kolmekuninga päev on olnud traditsiooniliselt see päev, mil täname kõiki neid, kes eelmise aasta jooksul on töötanud ja mõtelnud meiega koos, aidanud täita kogukonna ja riigi poolt püstitatud ülesandeid ulukiressursi kaitsmisel ja majandamisel ning jaganud meie väärtusi. On kombeks öelda, et kõige tõhusam palve on tänu. Ka meie tänu koostööpartneritele sisaldab palvet edasiseks koostööks. Me väga loodame, et meie koostöö jätkub ka alanud jahikoera aastal,“ selgitas Korts.
Päev algas kell 14 EJS jahisarvekoori poolt puhutud jahialguse signaaliga. Seejärel esitas Kelli Uustani Mari Jürjensi laulu „Sõpradele“. Päeva juht Andres Lillemäe tutvustas kava ja andis sõna tervituseks EJS-i presidendile Margus Puustile. Puust peatus jahiohutuse aastal, koostööl maaomanikega, jahinaiste teemal ja avas kaasaegse jahimehe olemuse. Samuti meenutas president eelmisel aastal lahkunud jahimehi, nende hulgas Kaarel Rohti ja Jaan Kägu. Puusti sõnul on tänapäeva jahimees ulukite arvukuse reguleerija, mille jaoks tellimuse saab ühiskonnalt. „See tellimus tuleb läbi teadlaste kontrolli ja soovituste. Oma sisendi annavad erinevate huvigruppide esindajad nagu metsamehed, kalurid, põllumehed, karjakasvatajad, mesinikud, keskkonnakaitsjad, veterinaarid jne. Tihti on selle tellimuse täitmine mitte ainult õigus, vaid kohustus. Kui jahiseltsid ei täida neile antud küttimismahtusid, siis võib sellega kaasneda karistus. Ka seda on vaja teada ja mõista, et saada aru, kes on tänapäeva jahimees ja missugune on tema põhiline roll,“ ütles Puust. (loe kõne siit).
Edasi pidas tänukõne tegevjuht Tõnis Korts. Tegevjuht tänas seltse, riigi ja valitsusasutusi, riigikogu, ulukiseire ja teaduse esindajaid, haridusasutusi, jõustruktuure ja meie riigi kaitsevõimekuse esindajaid, looduse- ja keskkonnakaitse organisatsioone, veterinaarasutusi, rahastajaid, meie ajakirja Eesti Jahimees tegijaid, ulukiliha kokkuostjaid ja töötlejaid, jahikauplusi, külalisjahtide korraldajaid, jahikoerte seltse, vibujahimehi-naisi, metsameeste ja põllumeeste organisatsioone, abilisi sündmuste korraldamisel, sponsoreid, trofee-eksperte, uluki peibutajaid-võistlejaid, jahisarve puhujaid ja kõiki- kõiki teisi, kes kõik on jahimeeste ühistegevusse panustanud. (loe kõnet siit).
Päeva mõtiskluse pidas Eesti pimedate ühingu juhatuse esimees Jakob Rosin. Jakob rääkis oma elukogemusest pimedana ja tõi värvikaid näiteid. Ta oli väga elurõõmus ja positiivne ning andis jahimeestele mitmeid huvitavaid sõnumeid, mida saab kasutada ka meie alal. Suur tänu Sulle Jakob jahimeeste poolt ja edu ja kordaminekuid elus ja oma asja ajamisel!
Seejärel esines lühikese sõnavõtuga Val Rajasaar. Val rääkis koerast kui väga olulisest ja tähtsast olevusest inimese jaoks ja tema kaotamisest. Sõnavõtt läks kohalolnutele südamesse ja see võeti nagu Jakobi jutt väga soojalt vastu. Val Rajasaare ideest tulenevalt palus EJS koeraomanikel saata sündmuse tarbeks fotod „Koer ja mina“. Kokku saadeti üle 30 foto ja neid näidati vastuvõtul slaidiprogrammina. Samuti näidati slaidiseeriat eelmise aasta erinevatest tegevustest.
Peale sõnavõtte oli lühikene praktiline demonstratsioon koerte käsklustest, mille esitasid Heino Märks ja tema koer Tiki.
Peale programmi maitsti Kochi aida maitsvaid roogasid ja nauditi muusikat. Järgneva kahe tunni jooksul oli aega suhelda, mis on üks vastuvõtu olulistest väärtutest.
Veel kord kõigile EJSi liikmetele, sõpradele ja partneritele suur tänu panuse eest Eesti jahindusse 2019. aastal! Ilusat ja tegusat jahikoera aastat 2020!
EJS
