Katk on katk, vahet pole kas inimeste või loomade. Iga katk avaldab mõju kõigele ‒ loodusele, inimestele, ühiskonnale, tervele planeedile. Kindlasti ei ole maailm peale katku enam endine.
Juba praegu on kaotanud laikad seajahi tunduva vähenemise tõttu palju oma tarbeväärtuses. Samas on tõusnud hagijate, linnukoerte ja urukoerte kasutamine.
Nüüd, kui koroonaviirus on teinud korrektiive inimeste kogunemistes, ei või enam üle kahe kokku tulla. Kui kaua see tänapäeva katk kestab ei ole teada. Võtab kukalt sügama, mida teha.
Koer on jahimehe kõige parem sõber, truu talle surmani. Ta teeb kõik selleks, et peremehel oleks hea. Kui palju on näiteid selle kohta, kus koer on kaitstes oma peremeest raevunud metssea või karu eest andes oma elu. Samas on ka vastupidiseid näiteid, kus peremees on koera päästes jääauku vajunud.
Kui ei ole kindel, ära lase
Maailm on mitmepalgeline ja eritahuline, kuid kui ajaloole tagasi mõelda ja tänapäeva vaadata siis ikkagi hukkub ka meil koeri jahi käigus läbi inimese käe. See on täiesti arusaamatu.
Me võime siin arutada nii ja teistpidi, miks nii juhtub, aga ilmselt peamine põhjus on oskamatus sõrme sirgeks jätta. Jahil olles ei pea ilmtingimata tulistama. Kui ei ole kindel, ära lase. Näiteks minu väga hea sõber jättis hundi küttimata. Tal tuli ajujahis tihedas võsas hunt ette, aga pauku ei teinud, kuna mees ei olnud kindel kas on hunt või sõbra Lääne-Siberi laika.
Kui ei ole kindel ära lase, nii ütleb ka seadus. Üks põhjus on kindlasti oskamatus ennast talitseda. Adrenaliin möllab. Olen ise kuumavereline ja tean mida see tähendab. Süda taob meeletult, käed higistavad ja värisevad ja nagu öeldakse põlved lähevad nõrgaks. Sellises erutuses tehaksegi valesid otsuseid, pauk läheb sinna, kuhu pole vaja.
Olukorda võib ja saab aga parandada. Siin selleks viis nõuannet:
- Kõige aluseks on hea laskeoskus. Käi hoolega lasketreeningul. Hea laskeoskus annab enesekindlust. Harjuta laskmist peale saja meetrist kiiret jooksu. Pulss on siis sama kõrge kui metsas ulukit silmates.
- Ära mine närvi, kontrolli olukorda. Mõtle mis on sinu närvimineku põhjuseks. Uluk ei tee midagi selleks, et sa läheksid närvi.
- Tee mõttes kuiva trenni. Kujuta endale mõttes ette olukordi, kust suunast võiks uluk tulla, kus sa tõstad püssi ja kus päästad.
- Keskendu. Ära lase kõrvalistel mõtetel ennast häirida. Ole endas kindel ja anna endast parim. Suur osa vigu tehakse siis, kui läheb „kiireks“. Sa ei ole olnud lasuks valmis.
- Käi väikeulukijahis. Iga õnnestunud jaht tõstab sinu enesekindlust ja külmaverelisust.
Jälgi olukorda
Ennekõike tuleb koerajahis kuulata. Koer annab oma haukumisega selgelt märku, kus ta on. Jäta igas natukenegi kahtlases olukorras, kus ei ole tagatud koera ohutus, lask tegemata. Kellelgi ei ole õigust kütile etteheiteid teha, kui lask jäi tegemata. Olen kuulnud nii mõnigi kord kuidas mehe kallal saetakse, kui pauku ei tehta. See tõstab pingeid ja, et pilkamist vältida üritataksegi meeleheitlikult iga hinnaga see lask ära teha. Kui ei ole ohutuses või heas lasus kindel, jäta sõrm sirgeks.
Koerad soede hambus
Nüüd on järgmine nuhtlus kaelas. Sellel hooajal on soede hambusse jäänud 12 jahikoera ja üle 20 kodukoera. Nii suurt arvu ei ole meile enne olnud, eriti jahikoerte osas. Iga kord kui peni nööri otsast lahti lased, mõtled kas tuleb tagasi või mitte. See tekitab peavalu. Hundi teema on muidugi eraldi teema, mis kuskile ei vii. Millegipärast kangastub sellega üks meie rahvakirjaniku öeldu: „mehed seisid talli seina ääres reas ja ootasid peksu. Püksid olid juba rebadele lastud, et kubjas ei peaks tallis kurjustama, et liiga aeglaselt võtad riidest lahti.“
Aeg koera õpetamiseks
Selge on see, et praegu on aeg sisemiseks kaemuseks ja oma perega koos olemiseks. Koer on ka pereliige. Kui vaadata meie kodulehel üleskutse peale saadetud pilte, siis pole häda midagi. Kui aeg ja olukord seda nõuavad, siis miks ei võiks me praegu aega kulutada oma koer ümberprofileerimiseks näiteks verejäljel töötamiseks või aporteerimiseks. Koera magama panemine (ka seda on olnud kuulda), sellepärast et tal ei ole tarbeväärtust, ei ole ka õige. Koer ei ole tarbeese, koer on meie hinge peegel, meie parem mina ja kindlasti ootab ta meid saba liputades teispoolsuse väravas, et kohe jahile minna, kui me ükskord sinna jõuame.
Hoidke oma peret, hoidke oma koeri. Pidage neist lugu. Hinnake riskifaktoreid õigesti. Ei ole rängemat karistust, kui oma või teiste lolluse pärast koerast ilma jääte. Ja see teeb haiget ka aastate pärast.
Lõpetuseks ikkagi koeraga.
Seni rahu teile hinge ja südamesse!
Andres Lillemäe
