Tõepoolest, jahikoertel ja vabapidamisel koertel on samuti suur oht langeda hundirünnakute ohvriks. Täpselt samadel põhjustel, mis eelnevas postituses mainitud – näiteks seetõttu, et nad liiguvad huntide territooriumil ning hundi jaoks on loomulik oma territooriumi teiste koerlaste (ehk konkurentide) eest kaitsta.
Tegelikult ei ole hundid vabalt ringi liikuvatele koertele sugugi ainsaks ohuallikaks. Alles 1. detsembril ilmus uudis Väike-Maarja vallas toimunud sündmusest, kus rebasejahil viibinud jahikoera ründas karu, kirjutab Laura Kiiroja Looduskalendris.
Jahikoerte kaitseks suurkiskjate eest on osa riikides kasutusele võetud spetsiaalsed kaitsevestid. Pildil olevad vestid on välja töötatud Horvaatia jahimeeste, Rootsi Põllumajandusülikooli, Euroopa Jahinduse ja Looduskaitse Föderatsiooni FACE ja koeratarbeid tootva ettevõtte DOGTECH koostöös projekti LIFE WildWolf raames. Vestid on disainitud eesmärgiga vähendada jahikoerte vigastusi, eriti piirkondades, kus elab hunte. Järgneva kahe aasta jooksul kogutakse Dalmaatsia piirkonna neljast riigist 300 jahikoera andmeid ning uuritakse, kuivõrd edukalt suudavad vestid koeri kaitsta ning samaaegselt nende liikuvust ja jahiedukust säilitada. Kohalikel jahimeestel on uuringus suur roll, sest nende tagasiside põhjal hakatakse veste täiustama ning võimalik, et ka maastikust sõltuvalt pisut erinevalt disainima.
Iseenesest aitaks selline vest kaitsta ka maapiirkondades vabalt ringi jooksvaid koeri. Kuigi siinkohal tuleb kindlasti märkida, et Eestis on enamike kohalike omavalitsuste lemmikloomade pidamise määruses selgelt kirjas, et lemmiklooma omanikul tuleb välistada oma koera territooriumilt väljapääsemine. See tähendab, et lemmikloomana peetavate koerte omapäi, ilma omaniku juuresolekuta küla või metsa vahele ringi jooksma lubamine on Eestis keelatud. Seda mitte ainult metsloomade poolse ohu tõttu koerale, vaid ka koer ise võib olla ohuks teistele loomadele ja inimestele.
