15. oktoobril toimus Riigikogus jahinduse töörühma töökoosolek. Töörühma juht Riho Breivel kutsus töörühma kokku, et arutada Keskkonnagentuuri (KeA) peadirektori SAKi kohta käivat käskkirja eelnõud.
Riho Breiveli sõnul on igati normaalne, et sellised küsimused arutab läbi ka jahinduse töörühm. Käskkiri puudutab suurt hulka inimesi ja kuna meie riigis on ikka veel SAK, siis on need küsimused olulised.
Lisaks töörühma liikmetele osalesid nõupidamisel veel Aimar Rakko Keskkonnaametist ja Harles Kaup VTAst. EJSist osalesid president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.
Põhiliselt keskenduti metssigade peibutussöötmise teemale. Riigikogu liige ja töörühma töös osaleja Kalle Grünthal tegi Tartu Ülikooli teadlaste Harri Valdmanni ja Ragne Oja andmete põhjal ettekande ja rõhutas, et jahindus peab tuginema teaduslikele alustele. Toimus elav arutelu, kus toodi praktilisest elust näiteid.
Kõik osalejad nõustusid, et nii seakasvatajate, veterinaaride kui ka jahimeeste poolt on ära tehtud tubli töö ja sellest tulenevalt ei ole SAK kaks aastat jõudnud seafarmidesse. Nüüd aga on vaja minna edasi ja hinnata üle senine praktika ja vajadusel seda korrigeerida. Tehti ka huvitavaid ettepanekuid. Nii näiteks seda, et suurendada päevast peibutuse söödakogust eesmärgil hoida kokku nii aega kui ka ressursse ja kindlustada metssigade paigale jäämine. Tuli ka ettepanek, et riik võiks aidata jahimeestel osta söödaautomaadid, mille kasutamine mõjuks soodsalt ka kliima soojenemise protsessile, sest nende kasutuselevõtt aitab vähem keskkonda saastada.
Osalejad leidsid, et selline koostöö on äärmiselt vajalik ja töövorm on efektiivne. Töörühm vormistab tehtud ettepanekud ka kirjalikult ja esitab need KeA peadirektorile.
