Eile 12.augustil kohtus EJS president Margus Puust Keskkonnaministeeriumis keskkonnaminister Marko Pomerantsiga, Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemariga ja teiste ministeeriumi vastutavate ametnikega, et arutada SAKi tõttu tehtavaid seadusemuudatusi. Puust kinnitas, et jahimehed on siiani olnud riigile tugev partner seakatkuga võitlemisel ja on seda ka edaspidi. Puust tutvustas osalejatele esmaspäevasel EJS erakorralisel juhatuse nõupidamisel otsustatut. Suures plaanis saavad jahimehed SAKi ajaks plaanitud muudatuste vajalikkusest aru. Muret tuntakse selle osas, et seakatkule viidates ei muudetaks pika protsessi käigus jahiseadusega kokkulepitud jahinduse aluseid. Jahimeestele teeb muret näiteks metssea võrdsustamine väikeulukiga. Kokkulepe metssea kui suuruluki osas tekkis eri osapoolte pika läbirääkimise tulemusena ja sellest ei kavatse jahimehed loobuda. Minister Marko Pomerants kinnitas, et muudatused on ajutised ja seotud katku perioodiga. Teine mure jahimeestel on, et muudatustega ei tehtaks sammu tagasi jahieetika- ja moraali saavutatud taseme osas. Ka siin kinnitasid ametnikud, et tegemist on katkust tuleneva eriolukorraga ja nõustusid näiteks mitte lubama liikuvast sõidukist küttimist.
Jahimeeste seisukohalt on äärmiselt oluline ka liha käitlemise küsimus. Siin nägi Puust kahte võimalikku lahendusteed. Need on kas nn „pearaha“ maksmine hukkamise või liha käitlemise võimaldamine küttimise puhul. Valmimisel on ka KKA peadirektori käskkiri, mis reguleerib metssigade küttimismahte. Siin oli Puust arvamusel, et küttimismahte korrigeeritakse koostöös ja vastavalt tegelikule olukorrale. Tema seisukoht oli, et kui ei ole näiteks katku suremise tõttu midagi küttida, siis ei saa ka etteantud mahte täita.
Ehkki Margus Puust kutsuti jahimeeste poolseid seisukohti esitlema selgus kohapeal, et menetlus on sellises etapis, et muudatusi hetkel enam sisse viia ei ole võimalik. Puust oli sellisest asjade käigust hämmeldunud ja soovis, et jahimehed oleksid kaasatud sellises faasis, kus nende arvamustega oleks võimalik arvestada.
Edasi liigub eelnõu Riigikokku, kus selle menetlemine jätkub. Jahimeestel on oma ettepanekud võimalik esitada ka selles etapis Keskkonnakomisjonile, mida Puusti sõnul kindlasti ka tehakse. Lahendust vajab näiteks kahjude teema. Tegutsemine toimub ühise eesmärgi nimel, et võimalikult efektiivselt katkuga võidelda.
