Suve lõpp ning sügise algus toob maanteedele tavapärasest rohkem metsloomi ning iga aastaga juhtub Eestis üha rohkem loomadega seotud liiklusõnnetusi, kus saavad viga ka inimesed.
Alles möödunud reedel jooksis Jõgeva vallas Kärde külas põder ette veoautole. Õnnetuses loom hukkus ning veoauto vajus ohtlikult kraavipervele. Seegi õnnetus leidis aset varahommikul, mil metsloomad on eriti aktiivsed, kirjutab Tartu Postimees.
Politsei registreerib inimkannatanutega õnnetusi kõige enam sügiseti, mil on suursõraliste jooksuaeg. Loomad on siis tähelepanematumad, kuid samas liikuvamad. Samuti ajab neid sügisel rohkem liikvele algav jahihooaeg.
Ka keskkonnainspektsiooni valvetelefoni 1313 õnnetuste statistikas on liiklusjuhtumite teateid kõige enam septembrist novembrini. Teine ohuperiood on maikuu, mida võib seostada põdravasikate iseseisvumise ajaga. Siis satuvad kogenematud noorloomad ühtviisi nii teedele kui ka asulatesse.
Viimastel aastatel on nende loomadega seotud liiklusõnnetuse hulk, kus hukkub või saab vigastada ka inimene, näidanud kasvutrendi. Kui üle-eelmisel aastal registreeriti 14 sedalaadi õnnetust ja eelmisel aastal 17, siis tänavu oli neid juba eelmise töönädala lõpuks 10.
Kõigist kannatanutega liiklusõnnetustest moodustavad loomadega seotud juhtumid keskmiselt 1,34 protsenti. Kõige raskemad tagajärjed kaasnevad harilikult siis, kui autoga põrkab kokku põder.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul on loomade käitumine üsna ettearvamatu ning iga kokkupuude sõiduteel on potentsiaalselt eluohtlik. „Tean näiteks üht niisugust juhtumit, kus kits jäi ühes sõidusuunas autole ette, põrkas sealt teise sõidusuunda ja tabas seal liikunud auto esiklaasi,“ meenutas jahimees.
Lillemäe sõnul ei saa liiklejad kunagi kindlad olla selles, kuhu loom hüppab.
„On ka olukordi, kus loom laseb ühe auto läbi, arvab, et järgmist enam ei tule ning hüppab teele. Loomad ei oska arvestada autode kiirusega. Teel lubatud piirkiirus ei ole kohustus, meil pole siin Monte Carlo võidusõit. Tänapäeval näitavad autode tuled ka teepervele ning kui valgusvihus kellegi silmad läigivad, tuleks kindlasti hoog maha võtta,“ rääkis ta.
Loe lähemalt Tartu Postimehest.
