Konverents Saarte Jahimeeste Selts 50
2017 on 50. juubeliaasta Saarte Jahimeeste Seltsil. Tegusate inimestena tegid saarlased sellega hakatust juba vana aasta sees, korraldades 2. detsembril Kuressaare kultuurikeskuses konverentsi ja esitledes Erki Aaviku koostatud raamatut „Saarte Jahimeeste Selts – 50“.
Konverentsi avas Aarne Vainokivi – SJS-i juhatuse liige ja ideeautor. Päevajuht Jüri Saar tõi alustuseks välja kaks maailma ja saarlaste ajalugu muutnud fakti aastast 1967: möödus 50 aastat Aurora kogupaugust Peterburis ja Aarne Vainokivi sattus Saaremaale EÜEsse.
Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust tõstis tervituskõnes esile saarlaste ühtehoidmist. Elu saarel tähendab seda, et üksteist tuleb aidata ja üksteisele saab alati loota. Elu saarel tähendab ka puhast loodust ja elukeskkonda. Tänases maailmas elades on see luksus, et Kuressaarest hommikul välja sõites võid olla mõnekümne minutiga oma jahimaadel või merel kala püüdmas.
Keskkonnaameti nimel õnnitles Saaremaa jahimehi metsosakonna juhataja ja Kärla jahimees Olav Etverk.
Tallinna Loomaaia direktor ja naaritsa projekti algataja Tiit Maran andis põhjaliku ülevaate euroopa naaritsa loodusliku asurkonna loomisest Hiiumaal.
See aastakümneid kestnud suurprojekt on hakanud lõpuks vilja kandma ja andnud rõõmustavaid tulemusi – sel kevadel on 75% naaritsatest Hiiumaal looduses sündinud. Nende tegutsemisjälgi võib saarel kohata igal pool, kus on naaritsale sobivad elutingimused. Meenutades algust, siis oli maailma ühe ohustatuma pisikiskja loodusesse taasasustamine ülimalt vaevaline ja pikk protsess, kus tuli läbi elada ka ridamisi tagasilööke ning ebaõnnestumisi. Ehk nagu ütles Tiit Maran: „Kõik, kes töötavad looduses, nende jaoks on see üks pikk õppimisprotsess. Kipume arvame, et me teame maailmast kõike.“
Tartu Ülikooli mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa rääkis hüljestest ja hülgepüügist Läänemerel. Hallhülgeid on Läänemeres praegu umbkaudu 35000. Nende kiiresti kasvav populatsioon on suureks probleemiks kaluritele, kes jäävad sageli hüljeste tõttu ilma nii kalasaagist kui ka võrkudest ja mõrdadest. Kahjud on väga suured. Viimastel aastatel on hallhülgejaht ka Eestis lõpuks lubatud. Jahiaeg on 15. aprillist 31. detsembrini ja kvoodiks 1% arvukusest, st eelmisel aastal näiteks 53 isendit. Kütiti sellest vaid 10 hallhüljest. Esiteks on hülgejaht väga keeruline ja suuri oskusi nõudev jahiviis ning teiseks on 90% paikadest, kus hülgeid leidub, kaitsealad.
Jaan Ärmus meenutas aastat 1967 kui üht oma elu tähtsamat – temast sai siis jahimees. Isa ja onu kaudu juba poisikesest peale jahipidamisega sina peal olnud Jaan tegi oma jahimeheeksami Saaremaal 50 aasta eest, kokku sai tol aastal jahimehepaberid saarel 56 meest, kellest täna on registris veel kolm. Oma esimese relva ostis Jaan Ärmus Kuressaare majatarvete poest. Kogenud jahimees tõi esile terve rea võrdlevaid fakte 1967. ja 2015. aastast.
Konverentsi lõpetas Erki Aaviku meeleolukas mõtterännak Saarte Jahimeeste Seltsist läbi aegade. Seltsis on olnud ridamisi koloriitseid kujusid, värvikaid isiksusi, suuri klassikuid ja elavaid legende. Ja muidugi nende jahimeeste lõputud jahilood. Kõik see on nüüd tallel vastilmunud raamatus „Saarte Jahimeeste Selts – 50“, mille autoriteks lisaks Erik Aavikule on Heino Kasesalu, Arvo Kullapere, Nikolai Laanetu, Kaarel Roht, Karli Ligi, Aarne Vainokivi, Merit Kindsigo, Toivo Vaik, Toivo Lempu ja Endel Pank.
Allikas: Jaanus Vaiksoo
