10. detsembril korraldas Halliste Jahiselts ühisjahi suurulukitele. Oodatud olid lisaks oma seltsi liikmetele ka need, kellega kõige rohkem koostööd tehakse ehk siis piirkonna maaomanikud.
Seltsi esimees Tõnu Tukk sõnas, et sellist ühist jahipäeva on planeeritud juba mitu aastat ja nüüd sai see teoks. „Näen, et selline koostööpartnerite jahipäev võiks meie seltsis traditsiooniks saada. Ühised tegevused, nagu selleks on ka jaht, aitavad headele suhetele kaasa,“ lisas ta.
Suhted omanikega on Halliste seltsis tõesti head, seda näitab ka kõrge protsent eramaaomanikega lepingute sõlmimisel. Hetkel on see pisut üle poole jahimaadest, aga kohe peaks saama allkirjastatud ka leping ühe suurema maaomanikuga ja siis protsent tõuseb veelgi. Kokku peab seltsi esimees reaalseks sõlmida ca 80% eramaaomanikega lepingud.
Jahipäeval tehti 2 aju. Küttida lubati põtra, metssiga ja hirve. Neid kõiki ulukeid leidub seltsi maadel, sellest andsid tunnistust nii rohked jäljed lumel kui jahisaak. Tabati põder ja kolm metssiga. Jahis osales üle kolmekümne jahimehe.
Siiski on Halliste seltsis ka teemasid, millega rahul ei olda. Nii näiteks ei ole seltsil lubatud küttida hunti juba ca 10 aastat, ehkki seda suurkiskjat leidub maadel ohtrasti. Ka jahipäeval nähti kahte hunti ja lisaks 7-liikmelise hundikarja jälgi. Jahimehed ei mõista, millest selline keelav suhtumine, kui arvukus on jahiks piisavalt kõrge.
Jahipäev lõpetati ulukite austamisega. Jahimeestele oli oma toodangu näidised välja pannud Ranna Rootsi. EJS-i poolt oli igale osalejale kingituseks jahikalender.
Eesti Jahimeeste Seltsist osales jahipäeval tegevjuht Tõnis Korts. Tegevjuhi sõnul on Halliste seltsi puhul tegemist hästi ja kindla käega juhitud seltsiga, kus on väärtused paigas ja kord majas.
Eesti Jahimeeste Seltsi poolt soovime Halliste seltsile kivi kotti ja lähenevateks pühadeks jõulurahu!
