Kevade edenedes jääb üha sagedamini looduses liikuvate inimeste teele kopratamme, mis eriti maaomanikel kulmu kõvasti kipra võtab, ometi on nende agarate puulangetajate põhjustatud üleujutamise kasu loodusele suure väärtusega.
Näiteks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) on riigipiiriäärsete veekogude puhastamine kopratammidest iga-aastane ettevõtmine. Kui varem on piiriveekogusid kopratammidest puhastatud vastavalt vajadusele, siis korrapäraselt alustati selle tööga kolm aastat tagasi, kirjutab Maaelu.
PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme selgitab, et piiri turvalisuse pärast peab puhastama juba seepärast, et tammid hõlbustavad salakaubavedajate ja teiste ebaseaduslike piiriületajate liikumist. Samuti takistavad tammid piirivalvuritel piiriäärsel alal liikumist.
„Kogemus näitab, et kui kopratammid jätta eemaldamata, ujutab jõgi kuni ruutkilomeetrite ulatuses piiriäärse ala üle ning see muutub piirivalvuritele läbimatuks,” lisab Neider-Veerme.
Eestis on leitud isegi saja meetri pikkuseid tamme, kuid sellised on tavaliselt madalad ja tehtud enamasti väiksemate looduslike ojade paisutamiseks. Tammi pikkuse ja kahju suuruse vahel otsene seos puudub: mõni väike tamm võib sobivas kohas suurele silmad ette teha.
Keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja räägib, et suurem kahju on tammide tõttu tekkinud maaparandusobjektidel, kus üleujutatud ala võib küündida mitme hektarini ja pikemat aega liigniiskuse all kannatav mets võib täielikult hukkuda.
Veeroja tõdeb, et kopratammid tekitavad vastakaid tundeid. „Sõltub inimesest, looduse nautija ja matkaja pigem rõõmustab, maaomanik pigem kurvastab,” ütleb ta. „Kui aga kopratamm aitab näiteks sauna läheduses asuva oja või jõelõigu veetaset kümblemiseks sobilikul kõrgusel hoida, siis võib rõõmus olla ka maaomanik.”
Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Kristiina Kebbinau räägib, et kuigi kobraste tammiehitus võib häirida ligidal elavaid inimesi, kes püüavad risti vastupidi, maad hoopis kuivendada, on üleujutamine loodusele suure väärtusega.
Kobras on kui ökosüsteemi insener, kes rajab märgalasid, tiike, tamme ja kanaleid. Üleujutatud alad aitavad neil toidule lihtsamalt ligi pääseda ja kaitsta oma urgu röövlite ja talvepakase eest, selgitab Kebbinau.
Loe lähemalt Maaelust.
