Kui palju peaks uuel jahihooajal ulukeid küttima?

Keskkonnaagentuur (KAUR) avaldas tänavuse seirearuande “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017”, mis annab ülevaate jahiulukite asurkondade seisundis aastate jooksul toimunud muutustest ning analüüsib nende põhjusi.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Rauno Veeroja ja juhtivspetsialisti Peep Männili koostatud aruandes antakse hinnang asurkondade seisundile 2016/2017. aastal ning tehakse küttimisettepanekud 2017. aasta jahihooajaks. Küttimisettepanekud on liigiti erinevad ning sõltuvad vastava liigi kohta kogutava informatsiooni hulgast ja vajadusest.

Karu küttimiselimiidiks pakuti 86 isendit, KAUR soovitas 55

2017. aasta kevadel toimunud Mandri-Eesti maakondade jahindusnõukogud tegid ettepaneku määrata karu küttimislimiidiks 86 isendit.

Alljärgnevas tabelis on välja toodud Keskkonnaagentuuri ettepanekuna karu küttimiskvoot maakonniti. Kvoodi jaotusel maakondade vahel on arvestatud järgmiste näitajatega: karu asustustihedus, juurdekasvunäitajad, arvukuse muutus viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuur ning 2016. ja 2017. aasta kahjustuste paiknemine ja ulatus.

Arvutuslikult saadud kvoodist on lahutud üks isend Järvamaalt ja üks Tartumaalt seoses sama koguse isendite üleküttimisega 2016. aastal.

 Tabel 1. Keskkonnaagentuuri ettepanek karu küttimiskvoodile maakonniti.
  
Põdra küttimislimiidiks pakuti 6065 isendit, KAUR soovitas 7430

Jahipiirkondade kasutajate poolne küttimissoov 2017./2018. jahihooajaks oli üle Eesti kokku 6065. Võrreldes eelmise aastaga suurenes küttimislimiidi ettepanek 193 isendi võrra. Kõige suurema küttimislimiidi sooviga oli Pärnu- (787 isendiga) ja Harjumaa (726 isendiga).

2017. aasta jahihooajal soovitab KAUR põdra küttimise eesmärgiks seada asustustiheduse mõõdukat langetamist enamuses maakondades. Keskkonnaagentuuri ettepanekuna tuleks 2017./2018. jahihooajal küttida Eestis kokku 7430 põtra. Neist suurim küttimislimiidi soovitus anti Pärnumaale (900 isendit), väikseim aga Hiiumaale (180 isendit).

 Tabel 2. KAUR eluslooduseosakonna soovitused põdra küttimismahtude määratlemiseks 2017. jahihooajal

Metssea küttimislimiidiks pakuti 5518 isendit, KAUR soovitas 7750 

2014. aasta sügisel Eesti lõunaserva jõudnud sigade Aafrika katk (SAK) on tänaseks enda võimusesse haaranud peaaegu kogu riigi mandriosa ja Saaremaa. Möödunud aasta suve teises poolel tuvastati SAK Saaremaal asuvas kodusea farmis ning peagi sai selgeks, et viirus oli kanda kinnitanud ka sealses metssea asurkonnas. 

Katku tõttu ja sellega kaasnevate riskide vähendamiseks rakendatud tugevam küttimisurve on tänaseks kaasa toonud metssea arvukuse drastilise languse katkust mõjutatud aladel.
Metssea arvukuse kiirest vähenemisest annavad selgelt tunnistust kõik asustustihedusega seostuvad seireparameetrid. Kahe aastaga on jahipiirkonna kasutajate poolt antavad hinnangud metssea arvukusele kokkuvõttes langenud enam kui kolm ja pool korda – 20 600 isendilt 2015. a kevadel 5620 isendile 2017. aastal.

Jahipiirkondade kasutajate poolne küttimissoov 2017./2018. jahihooajaks on 5518 metssiga, mis on võrreldes eelmise jahihooajaga üle poole võrra vähenenud, täpsemalt 7309 isendi võrra. Kõige suuremat küttimislimiiti soovib Saaremaa (1225 isendit), mis ka praeguse seakatku leviku aktiivsuse tõttu arvestatav on. Samuti on küttimilimiidi soovilt esirinnas Läänemaa 1073 isendiga.

Keskkonnaagentuuri sõnul tuleks 2017. jahiaasta lõpuks metssea asustustihedus kõikides katkust mõjutamata jahipiirkondades langetada tasemele maksimaalselt 1,5 isendit/1000 ha jahimaa kohta. Samuti väidab agentuur, et Saaremaale soovitatud küttimismahust ca 30% tuleks määrata senini veel sigade Aafrika katkust mõjutamata Muhu saarele. KAURi küttimislimiidi soovitus on kokku 7550 isendit üle Eesti.

Tabel 3. KAUR eluslooduse osakonna poolsed soovitused metssea küttimismahtude määratlemiseks 2017.
jahihooajal. 

Punahirve küttimislimiidiks pakuti 1380 isendit, KAUR soovitas 2130

2017. aasta kevadeks kogunenud seireandmed (jahipiirkondade kasutajate hinnangud ja ruutloenduse tulemused) annavad taaskord tunnistust punahirve arvukuse jätkuvast suurenemisest ja seda vaatamata eelnenud 2016. aasta jahihooajal järjekordselt uue rekordtaseme saavutanud küttimisele.

Jahipiirkondade kasutajate poolne küttimissoov tulevaks jahihooajaks on kokku 1380 hirve, millest saartel 1032 ja mandriosas 348 isendit. KAURi spetsialistid on aga arvamusel, et punahirve arvukus on viimase aasta jooksul suurenenud saartel, mistõttu soovitatakse järgneva jahihooaja küttimisliimidiks kogu Eesti peale 2130 punahirve, millest 1730 saartele ja 400 mandriossa.

Tabel 4. KAUR eluslooduseosakonna poolsed soovitused punahirve küttimismahtude määratlemiseks 2017. a jahihooajal.

Metskitse küttimislimiidiks pakuti 12 637 isendit, KAUR soovitas 19 700

2017. aasta loomaks valitud metskits on talle omandatud tiitli õigusega ära teeninud, sest pea samavõrd kiiresti, kui on sigade Aafrika katku tõttu langenud Eestis metssigade arvukus, on viimastel aastatel kasvanud metskitse arvukus. Sealjuures kinnitavad üleriigilist asustustiheduse olulist tõusu kõik Eestis jälgitavad seireparameetrid.

Jahipiirkondade kasutajate poolne küttimissoov tulevaks jahihooajaks oli 12 637 metskitse. Suurima küttimislimiidi sooviga olid Saare- (1214), Pärnu- (1370), Tartu- (1326) ja Viljandimaa (1040 isendit).

KAURi arvates tuleks 2017. aastal metskitsede küttimist Eestis oluliselt suurendada ning maakondlike küttimismahtude määratlemisel üldjuhul aluseks võtta jahipiirkondade kasutajate
poolsete küttimissoovide summast oluliselt suurem küttimismaht. Seega nende soovitus tulevaks jahihooajaks on küttida 19 700 metskitse.

Tabel 5. KAUR eluslooduseosakonna poolsed soovitused metskitse küttimismahtude määratlemiseks 2017. a jahihooajal.

Ilvesele küttimislimiiti taas ei määratud

Seire andmetel oli 2016. aastal sügisel Eestis 53 ilvese pesakonda, kahel varasemal aastal oli neid üle kuuekümne. Pesakondade arv on kahanenud aastaga 14% ning kahanemine väljendub enamuses maakondadest. Ruutloenduse jäljeindeks viitab kokkuvõttes arvukuse tagasihoidlikule suurenemisele ning see väljendub selgemini Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal, arvukuse langus aga Harjumaal, Raplamaal ja Järvamaal.

Populatsiooni kiratsemine tingimustes, kus toidubaas on märkimisväärselt paranenud, näitab seda, et teatud jahivälised suremustegurid pärsivad jätkuvalt olulisel määral juurdekasvu
ning neist tingitud suremusmäär on kokkuvõttes populatsiooni juurdekasvumäärast kõrgem.

KAURi ettepanek on eeloleval hooajal ilvest üheski maakonnas üldkorras mitte küttida. Erandkorras Keskkonnaameti loal lubada küttida haigeid (kärntõve tagajärjel kurtunud) loomi või probleemisendeid kõikjal Eestis.

KAUR kehtestas hallhülge küttimiskvoodiks 45 isendit

Lähtudes seirearuannetest on hallhülge arvukus nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud pikemat aega tõusutrendis. 2016. aasta lennuloendusel loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates karvavahetusel olevaid hallhülgeid kokku 4508, mis on rohkem, kui 2015. aastal (4237), kuid siiski vähem kui kahel varasemal aastal.

Hallhülge jahi esimeste aastate küttimiskvoodiks on vastavalt liigi kaitse tegevuskavale kokku lepituna pakutud 1% eelmisel aastal loendatud isendite arvust. Arvestades tagasihoidlikku küttimishuvi varasemal kahel aastal ei ole siiani olnud põhjust seda põhimõtet muuta. 2017. aastaks on 2016. a ulukiseire aruande lisana tehtud ettepanek kuni 45 isendi küttimise lubamiseks.

Liivi lahel (piirkond 1): 25 isendit
Saarte põhja- ja läänerannikul (piirkond 2): 8 isendit
Soome lahel (piirkond 3): 12 isendit.

Šaakalijahti pikendatakse kuue kuuni

Šaakali arvukus on alates 2013. aastast, mil ta olemasolu Eestis emakordselt tuvastati, pidevalt suurenenud. Kui 2013. aaastal asustas Eestit vähemalt 2 šaakali pesakonda, siis aastaks 2016. oli pesakondade arv suurenenud vähemalt 11-ni. Koos arvukuse
suurenemisega on laienenud ka tema levikuala ning 2016. aastal asuatas ta suures ulatuses meie läänerannikut.

Seoses šaakali arvukuse tõusuga oleks KAURi spetsialistide arvates vaja intensiivistada tema küttimist eriti just kahjustusaladel, et pidurdada populatsiooni kasvukiirust ning vähendada olemasolevaid ja ennetada võimalikke uusi konflikte. Suure tõenäosusega muudetakse tänavu jahieeskirja šaakali jahiaja osas ning jaht pikeneb kuue kuuni senise nelja asemel, alates 1. septembrist ja lõppedes 29. veebruariga.

Loe lähemalt Keskkonnaagentuuri seirearuandest.