„Meie talus sõid kunagi hundid hunniku lambaid ära ja siis sai huntide vastu ostetud esimesed gaasikahurid,“ kirjutas Õhtulehele Jaanus Orusalu. „Ja sealt hakkasid naabrid ja nende naabrid omakorda huvi tundma. Ja nii see kogemus aastast aastasse erinevaid vahendeid katsetades on tulnud.“
Oma loos keskendus ta aga sellele nuhtlusele, mis igal aastal vaevab nii väikeaiapidajaid kui suurtalunikke ehk õpetas, kuidas rändlinde põllult efektiivselt eemale hoida ja kuidas valida tõhus linnupeleti.
Põllumajandusministeeriumi andmetel tegid rändlinnud 2017. aastal talunikele kahju ligikaudu 1,2 miljoni euro väärtuses. Kahjude hüvitamiseks maksti välja aga kõigest 231 448 eurot, mis tähendab seda, et tegelikult kompenseeriti põllumeestele ainult viiendik tekkinud kahju suurusest. Siia juurde tuleks arvestada, et paljud talunikud jätavad kahju üldse deklareerimata, kuna hüvitise taotlemine on üsnagi tüütu ja ajamahukas protsess. Seega tegelikult ei ole teada, kui palju rändlinnud kevadel ja sügisel põllumeestele reaalselt kahju teevad. Lisaks ei saa lootma jääda, et riik kõik kahjud korvab. Mida siis aga teha? Ornitoloogid ei pea õigeks, et lindudele rände ajal jahti peetakse, ja seega on igasugune küttimine välistatud. Millised on need kõige tõhusamad vahendid lindude peletamiseks ja miks neid kasutada?
Kahur lööb kõigil kõrvad lukku
- Kogemusele tuginedes on kõige tõhusam vahend gaasikahur, mis teeb jahipüssi tugevusega paugu.
Kosmoseajastul aitab lindude vasti laser
- Laser on üks viimase aja kõige tõhusamaid rändlindude hirmutisi. Roheline kiir, millega linde sihitakse, on piisavalt tugev, nii et linnud peavad seda ohuks ja lendavad ära.
Hernehirmutise asemel hundikuju
- Kolmas moodus on paigaldada põllule kõikvõimalikke kujusid, lohesid ning palle. Tuleb märkida, et kuna näiteks hanedel ja lagledel lindude näol looduslike vaenlasi palju ei ole, siis on sellised linnukujulised hirmutised nende peletamiseks suhteliselt kasutud.
Loe lähemalt Õhtulehest.
