Põdrajahihooaeg on täies hoos. Eesti Jahimeeste Seltsi selle aasta märksõna on jahiohutus, millest räägib kogenud jahilaskur ja treener Ülo Mets.
Igas jahiseltsis algab nädalavahetuse ühisjaht rivistusega. See on häälestus jahipäevaks, hetk, mil tuletada meelde, kuidas metsas relvaga ümber käia. Mõnele jahimehele võib see tunduda tarbetu korrutamisena, kuid pole vahet, kui kogenud on kütt, ohutustehnika lühike ülekordamine peab olema sama enesestmõistetav nagu kätepesu enne sööki.
Kogenud jahilasketreener
Ülo Mets on Türil Lokuta lasketiiru peremees. Tiir valmis juba 1974. aastal, täpselt samal ajal alustas Ülo seal noore poisina jahilaskmise treeninguid. Lühikese ajaga jõudis ta kaarrajal NSV Liidu juunioride koondisesse ja tuli 1979. aastal selle koosseisus meeskondlikuks maailma- ja Euroopa meistriks. Aastast 2004 on ta olnud Järvamaal jahilasketreener, kelle käe all saanud koolitust väga paljud Eestimaa jahimehed ja kaarraja tipplaskurid.
Miks peab jahimeestele pidevalt meelde tuletama, et lasketiirus on vaja käia harjutamas?
Mida rohkem käib jahimees tiirus harjutamas, seda kindlamini ta ennast relvaga tunneb, seda enesekindlam on ta ka kütiliinil. Jahilasketiirudes on sisekorraeeskirjad ja instruktor on alati juures. Kui instruktor märkab mõnda eksimust, siis juhib ta sellele kohe tähelepanu. Esimese asjana peab iga relvakasutaja relva kätte võttes veenduma, et relv oleks ohutu, selleks murrab kohe püssi lahti või avab luku. See liigutus peab olema jahimehel veres.
Kas võib siis öelda, et jahiohutus algab lasketiirust?
Mõte, et ohutustehnika algab lasketiirust, ei ole vast päris lõpuni õige. Jahimehe ohutustehnika või õigemini iga inimese relvaga ümberkäimise kultuur ja oskus peaks algama lapseeast, maast madalast. Juba siis, kui poiss või tüdruk võtab kätte mängurelva mänguasjana. Laps peaks vanemalt teada saama, mis on relv, mida sellega teha tohib, mida mitte ja mida relv hooletul käsitsemisel põhjustada võib jne, jne. Eks sealt algagi kogu nii-öelda relvakultuur. Lasketiirust algab relvaomaniku laskeoskus, mis on ka ohutustehnika üks kindlaid komponente.
Lasketiir on koht, kus kehtivad ranged reeglid ja instruktori sõna on seadus. Mis on ühisjahil teistmoodi?
Jahil on jahijuhataja ülesanne viia läbi ohutustehnika-alane instrueerimine. See peaks olema rituaal. Kui jahijuhataja loeb iga kord ohutustehnika põhipunktid ette, siis jätab see kindlasti oma positiivse jälje ka jahiohutusele. Jahijuhatajast sõltub väga palju. Ohutustehnika eiramisele peab alati reageerima ja sellele tähelepanu pöörama. Meelega ei põhjusta ju keegi õnnetust. Mida rohkem jahimees oma relvaga tegeleb, seda kindlamalt ta ennast tunneb.
Kuidas seda saavutada, et need ei jääks ainult sõnadeks?
Kõigepealt peaks suuruluki laskekatse alati jääma, sest see toob jahimehed tiiru vähemalt katset tegema. Klubides ja seltsides võiks kujuneda tavaks, et enne jahihooaega käivad jahimehed tiirust läbi. Selleks võiks korraldada eraldi laskmispäeva. Näiteks oleme siin tiirus korraldanud koos Järvamaa jahindusklubiga juba viis-kuus aastat jahtkondadevahelist võistlust Järvamaa jahtkondadele. Laseme jahikaare harjutust. Jahtkonna tulemuseks kujuneb laskmispäeval, mille iga jahtkond valib ise, nelja mehe parim seeria. Kokku tulemus siis 100 märgist. Osaleda võib aga jahtkonnast piiramatu arv jahimehi.
Meie EPT jahtkonna eest on ühe osalejana käinud alati laskmas Endel Jõgisalu, kelle sünniaasta on 1933. Ta on üks nendest meestest, kes jahilasketiiru algaastatel aitas siin treeninguid läbi viia. Veel eelmisel aastal lasi ta jahikaare seerias kahekümne viiest kaheksateist. Muide, hetkel Eestis lastava jahikaare formaadi autoriks julgen pidada ennast. 2008. aastal Järvamaal toimunud jahimeeste kokkutuleku eelvõistlusel lasime meie võimalusi arvestades Compak sportingu seeria ja jahikaare seeria. Kuna vanemad jahikaare reeglid võimaldasid seeria ajaliselt päris pikaks venitada, siis pidime tegema harjutuse, mille soorituse kestust oleks võimalik ajaliselt täpsemalt välja kalkuleerida. Sellest kasvaski välja uuem versioon jahikaare harjutusest. Uuenenud formaat ilmselt meeldis laskuritele ja nii see ongi ka jahipraktilise harjutusena võistluskavva võetud.
Tipptasemel jahilaskur
Enne kui Ülo Mets küsimustele vastama hakkas, lõpetas ta parasjagu treeningut Tõnu Tammistiga, kes andis vormile viimast lihvi enne Itaalias Lonatos toimunud haavlilaskmise Euroopa meistrivõistlusi. Nädalapäevad hiljem saavutas mees EM-võistlustel 25. koha tulemusega 119 märki 125-st harjutuses Olympic Skeet.
Tipptasemel jahilaskur kontrollis ja proovis erinevatest kohtadest pidevalt oma laskeasendit, küsis Ülo Metsalt nõu ja analüüsis laske. Mitte midagi ei jäetud juhuse hooleks, kõik ikka selle nimel, et teha võistlustel rahulik, kindel ja pingevaba sooritus. Hiljem tuli mitu korda see pilt silme ette koos Ülo Metsa sõnadega: „Mida rohkem jahimees relvaga tegeleb, seda kindlamalt ta ennast tunneb.“
TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO
Eesti Jahimees
