Kuressaare piiskopilossis jahitrofeede näitusel näeb viimase viie aasta ulukiliikide paremikku.
Näituse peakorraldaja, Saarte Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Ive Kuninga sõnul on jahitrofeede puhul tegemist eelkõige valikute tegemisega. „Mõistlikult reguleeritud trofeejahi abil saab hoida loomaasurkondi tervislikus seisus,“ tõdes Kuningas.
„Vanemad, enamasti mittearetusvõimelised isendid valitakse sihipäraselt välja, et noorematel oleks rohkem ressursse ja liigil parem võimalus säilida,“ lisas ta.
Viimane EJS-i korraldatud näitus toimus 2019. aastal ja kuna sellest ajast on kogunenud soliidne hulk mälestisi, siis kõiki eksponeerida polnud võimalik. Tuli teha valik. „Hindajate ettepanekul sai näitusele kutsutud aastatel 2019–2024 hinnatud iga ulukiliigi kümme parimat trofeed, nahkadest kolm parimat. Lisaks sellele valikule olid oodatud ka erilised jahimälestised ehk looduse vingerpussid,“ selgitas Kuningas.
EJS tänab kõiki trofeeomanikke ja maakondade esindusi, kes olid abiks materjalide kokku kogumisel ja kohale toomisel. Tänud ka Saarte Jahimeeste Seltsi liikmetele, kes aitasid näituse ülesse seada.
Näituse avamine
Näituse avas EJS-i president Margus Puust. Avaüritusel said sõna Kuressaare piiskopilossi esindaja Tõnu Sepp, EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja CIC trofee-ekspertide nõukogu ase-esimees Andres Lillemäe ning Saarte Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees Kalev Kuusk.
Avamisel lõikasid lindi läbi EJS-i president Margus Puust ja CIC trofee-ekspertide nõukogu ase-esimees Andres Lillemäe.
Näituse avamisel anti üle ka EJS-i teenetemärk Kobras trofeede hindamise vanemeksperdile Jaan Ärmusele ja kümme aastat tagasi Facebookis loodud leidsarvede grupi loojale Tarmo Kuuderile.
Tunnustati ka vanemeksperte, tänu kellele saadakse hea ülevaade meie ulukivaru seisundist. Ekspertidele vajaliku töövahendi – mõõdulindi koos Saare Uluki võtmehoidjaga said Andres Lillemäe, Anne Reitel, Arvi Lepisk, Jaan Ärmus, Peeter Hussar, Priit Teder, Tiit Rammul. Mõõdulindi sai ka Martin Hein, kes näituse korraldamise juures suureks abiks oli.
Näitus on ülesse seatud linnuse erinevatesse ruumidesse ja jääb avatuks augustini. Oodatud on kõik huvilised! Näitusel pääseb lossipääsmega.
Mis on jahitrofee ehk jahimälestis?
Jahitrofeed on evolutsiooni ja säästliku loodusressursi kasutamise tulemus. Eelkõige on nad ulukipopulatsioonide tervisliku seisundi, õige karjastruktuuri ja geneetilise mitmekesisuse näitajad. Eelnev annab aluse valiklaskmise korraldamiseks.
Trofeede hindamiskogud on tõhus alus teadustööks. Samuti on jahitrofee emotsionaalse tähendusega jahimälestus. Trofeed on ka näiteks jänese vurrud, lindude tiivad, sabasuled jne.
Mõistlikult reguleeritud jahi abil saab hoida loomaasurkondi tervislikus seisus. Vanemad, enamasti mittearetusvõimelised isendid valitakse sihipäraselt välja, et noorematel oleks rohkem ressursse ja liigil parem võimalus säilida.
Trofeede kogumine, kui seda tehakse eetiliselt ja seaduslikult, on austusavaldus loodusele ja küti oskustele. Trofeed (nt sarved, koljud, nahad) aitavad tihti ka uurida loomaliikide arengut, tervist ja elupaikade muutusi. Muuseumid ja teadlased saavad kasutada neid hariduses ja teadustöös.
