Põdrajaht on selleks hooajaks läbi. Kes ellu jäi, saab talvele vastu minna, kartmata metsasihil verevate vestidega passivaid püssimehi.
Tahaksin loota, et ka pildil olev põdramullikas elas jahiaja üle. Kui ma temaga noorendiku serval viimati kokku sain, siis nosis loom seal rohtu ja tundus, et inimest eriti ei kartnudki. Võimalik, et sel loomal polnud kokkupuudet jahimeestega olnud ega olnud ka ajujahi kogemust, seepärast jäigi ta mind kui pealtnäha ohutut olendit uudistama.
Pikk talv on veel ees ning vaatamata jahiohu möödumisele tuleb rinda pista tõenäoliselt ka huntidega. Kuulsin jahimeestelt, et jahiajal oli selgunud, et vasikaid selles mahus nagu lubasid anti, metsas polegi. Arvatavasti said kiskjad, küllap hundid, oma osa põdravasikate murdmisega juba varakult kätte.
Enne talve tulekut on jahimehed kõvasti vähendanud ka metskitsede ridu. Viimastel päevadel pole ma tavapärastes kohtades ristikheina või orasepõldudel enam metskitsi näinud. Teadaolevalt pole ka ilveseid, neid metsakitse peamisi murdjaid, üleliia palju metsades liikumas.
Loe lähemalt Leili metsablogist.
