Kevadeti muutuvad lemmikloomad aktiivsemaks ja võivad seetõttu suurema tõenäosusega ära eksida või metsloomadega kokku sattuda.
Sellest, kuidas kiipimise, registreerimise ja marutaudivastase vaktsineerimisega tagada lemmikloomade heaolu, kirjutavad Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Kadri Kaugerand ja Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudi vastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.
Igal kevadel, kui ilmad lähevad soojemaks ja päevad pikemaks, muutuvad aktiivsemaks ka loomaomanikud: oma lemmikutega hakatakse tegema pikemaid jalutuskäike ja pered kolivad koos loomadega linnast maale suvekodudesse. Tänu sellele on kassidel ja koertel palju uut ja avastamisväärset. Juhtuda võib, et pere lemmik asub omapead uut ümbrust või metsarada avastama ning siis ei saa välistada kokkupuudet mõne metslooma või teise lemmikuga. Samuti võib lemmiklooma suuna- ja ajataju kaduda ning ta võib end avastada võõrast kohast.
Vaktsineerimine hoiab marutaudi ära
Siinkohal on asjakohane meelde tuletada, et lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on Eestis riigis kohustuslik. Kuigi oleme juba viimased viis aastat marutaudivaba riik, ei saa me haigust alahinnata. Seda just seetõttu, et see on ohtlik nii inimestele kui ka loomadele. Haigus võib meile levida kas naaberriigist metsloomadega või ka riiki sisse toodud lemmikloomadega, kes ei ole nõuetekohaselt vaktsineeritud.
Marutaud on maailma surmavaim haigus. Juhul, kui loomal või inimesel haigustunnused välja kujunevad, ei ole haigestunu surma võimalik vältida. Eesti vahetus naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt levinud nii mets- kui ka koduloomade hulgas. Ka marutaudist põhjustatud surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole meie naaberriigis haruldased. Maailmas sureb jätkuvalt marutaudi keskmiselt üks inimene iga 8-10 minuti jooksul. Enamus neist on lapsed, kes on saanud nakkuse lemmikloomalt, tavaliselt koeralt.
Loe lähemalt Maablogist.
