20. juunil toimus Keskkonnaameti eestvõtmisel ümarlaud, kus osapooled saavutasid üksmeele jahipiirkondade kasutusõiguse lepingute pikendamisel. Ümarlaual osalesid Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus- kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliit, Keskkonnaministeerium ja RMK.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on ta väga rahul, et osapooled leidsid üksmeele ja nõustusid ameti poolt pakutud kompromissiga. „Arutasin eelnevalt kõigi huvigruppidega nendele sobivaid variante ja sellest sündiski meie poolt pakutav lahendus. Ümarlaual saavutatud üksmeel annab meile kindluse protsessi jätkamiseks,“ ütles Vakra. „Seda tulemust läheme peale jaanipäeva ühiselt ka õiguskantslerile esitlema ja loodame sealt samuti positiivse vastuse saada. Seejärel tutvustame plaane laiemalt ja läheme jahipiirkondade kasutusõiguse lepingute pikendamisprotsessiga edasi,“ lisas peadirektor.
Osapooled leppisid kokku ka selles, kuidas toimub lepingute kontroll maakondlikus jahindusnõukogus. Seni oli selle kokkuleppe puudumine olnud takistuseks taotluste menetlemisel ja protsessi on sekkunud ka õiguskantsler.
328 jahipiirkonnast kuuluvad 319 load pikendamisele. Seni on jahindusnõukogudele esitatud 267 pikendamise taotlust. 194 piirkonnale on nõukogudes „jah“ otsus antud. 73 on selle ootel menetluses. 146 jahipiirkonda on nõusolekuga koos pikendamise avalduse esitanud keskkonnaametile ja 82 on sellest positiivse otsusega menetletud. 64 piirkonda on menetluses ehk otsuse ootel. 48 jahipiirkonnal, kes on jahindusnõukogu nõusoleku saanud, on ametile veel otsus esitamata.
