Kevadel, kui loomadel on pesitsusaeg ja ringi liigub palju noori metsloomi, hakkavad päästjatele tööd juurde andma inimesed, kes teatavad häirekeskusse neljajalgsetest abivajajatest. Viimastel pole tihti aga abi üldse vaja.
Päästjatel on loomadega seotud väljakutseid väga palju, kinnitas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik Tartu Postimehele. „Sageli pole päästjatel aga sündmuskohal midagi teha,“ rääkis ta. „Näiteks helistatakse, kui nähakse rebast, aga kui päästjad kohale jõuavad, on loom juba plehku pannud“.
Haruldasemad linnud, näiteks kotkad, viiakse jälgimise alla, aga tavaliselt sõidutavad päästjad looma tagasi metsa. „Lõuna-Eestis on palju liiklusõnnetusi metskitsedega ja enamasti on kannatajaks loom,“ lisas Marek Kiik. „Siis helistame kohalikele jahimeestele, et nad loomaga tegeleksid ja vajaduse korral ka tema piinad lõpetaksid“.
Kui inimene ei karda looma, siis võiks teda ise abistada või helistada keskkonnainspektsiooni. „Kui on hirm, siis on targem päästjad kutsuda,“ sõnas Marek Kiik. „Lind võib nokaga lüüa, kui teda aidata soovitakse“.
Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Kerly Virk ütles, et politseile loomadega seotud väljakutseid ei laeku. „Politsei sekkub vaid siis, kui loomale on pahatahtlikult liiga tehtud, näiteks linde või kasse õhupüssist tulistatud,“ selgitas ta.
Vigastatud metsloomale ei tasu inimesel läheneda, temast tuleb teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. „Metsloomad võivad olla ohtlikud või haiged,“ selgitas Maaja Mäll. Rebased, hundid ja teised kiskjad võivad rünnata, kui neid abistada püütakse, ja seega on õigem jätta nende abistamine asjatundjate hooleks.
Loe lähemalt Tartu Postimehest.
