12. jaanuaril toimus veebipõhine EJS-i liikmesorganisatsioonide juhtide infopäev, kus jagati aktuaalset jahindusalast infot.
EJS-i president Margus Puust tõdes, et 2023. aasta tuleb kogukondlikult koos maaomanikuga egiidi alt. Kuna mullu viisime edukalt läbi kasutusõiguse lubade pikendamise protsessi, siis tuleks sel suunal jätkata. Puust tänas kõiki, kes aktiivselt KÕL-ide pikendamisel osalesid ning selgitas, et jätkame lepingute sõlmimisega.
Puust tegi ülevaate ka seakatku olukorrast, mis pole sugugi rõõmustav olukord. SAK levib endiselt Lõuna-Eestis ja kohati ka mujal piirkondades. Ta toonitas, et meie ülesanne on hoida arvukus kontrolli all. Samuti pidas ta oluliseks tagada jahtidel alati jahiohutus.
Veel toonitas ta, et ei tasu panna jahinduslikest protsessidest pilte veebi üles ja rümpasid transportides tuleks alati katta nii, et see poleks kõikidele liikluses nähtav. Lisaks ütles Puust, et meie valukoht on endiselt põdra küttimine, kuna populatsioon järjest langeb, sellest tegi lähemalt ülevaate ka Priit Vahtramäe.
Ülevaade seakatku levikust ja muutunud korrast
Sigade Aafrika katku levikust alates algusaastatest tegi ülevaate Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Helen Prommik. Ta rääkis ka kui palju on maakonna lõikes SAKi uuringuid tehtud ning millised on viimatised viiruspositiivsed leiud.
Samuti mainis Prommik, et muutnud on kütitud metssigade seire kogumise kord. Tänavu uuritakse eelkõige neid metssigu, kus eelmisel aastal tuvastati SAK. Selle põhjuseks on see, et Euroopa Liidu poolt on vähenenud rahastamine ning Euroopa Toiduohutusameti sõnul ei anna lausuurimine enam lisaväärtust juurde. Surnuna leitud metssigade uurimises muudatusi ei ole, kõik surnuna leitud sigu uuritakse.
PTA ettekannet saab vaadata siit.
Ülevaade „Ulukid teel“ projektidest
Projektijuht Urmas Salmu tutvustas „Ulukid teel“ projekti seniseid kogemusi ning tegi ülevaate metsloomade hukkumisest teedel. Enim oli möödunud aastal teedel taas hukkunud metskitsi (4500) ja ka põtru (195).
Samuti tegi Salmu ülevaate reflektorite praegusest seisust. Hetkel on kaetud üle 2000 reflektori kokku 53,1 km-l üle Eesti. Sel aastal plaanitakse katta veel 12,2 km jagu maanteelõike reflektoritega. Seni on juhtunud reflektoritega lõikudel 26 õnnetust.
Salmu rääkis ka projektist „Metsloomadel on alati peatee“ ning kuidas see on vastu võetud ning mis veel plaanis teha.
Salmu ettekannet näeb siit.
Jahindust tutvustav programm
Projektijuht Peeter Hussar rääkis programmist „inimkonna vanim tegevusala“, mida tutvustada haridusasutustes jm, kus saab jahindusest rääkida.
Slaidiprogrammiga saab tutvuda siin.
Looduskaitselised projektid
Looduskaitseliste projektide juht Jaanus Vaiksoo tutvustas jahimeestele rannaniitude projekti, mis toimub Lääne-, Hiiu- ja Muhumaal. Selle raames kütitakse rebaseid, šaakaleid ja kährikuid, et vähendada kisklussurvet niidukahlajate jt lindude seas. Seda projekti juhib Tartu Ülikoolist Triin Kaasiku.
Lisaks selgitas Jaanus, et möödunud aastal alustati lendorava kaitse projektiga. Jahimehed osalevad sellest projektis väikekiskjate küttimisega.
Pliimoona keelustamine
Peeter Hussar ja Andres Lillemäe tutvustasid pliimoona keelustamise teemat. See keelustamine sai alguse juba 20 aastat tagasi Prantsusmaal linnujahi tagajärjel. Hetkel on probleeme märgala määratlemisega, ääretulepadrunite kasutamisega, kuna pole teada mis neist saab. Lisaks on murekoht vanemate relvadega, mis pole selle jaoks konstrueeritud.
Samuti on küsimus kätte jäänud pliimoona padrunitega. Lillemäe selgitas, et oleme küsinud mitmetelt ametnikelt, mis nendest saab, kes ja kuidas neid utiliseerib, kuid siiani pole vastust saadud. Andrese sõnul on ka probleem sellega, et kuidas kontrollitakse jahte, kui ei tohi ka pliimoona kaasas kanda ning Ramsari konventsiooni järgi on iga lomp ka märgala.
Ettekannet saab näha siit.
Täiendkoolitus jahindusjuhtidele
EJS-i tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et aastaid on soovitud riigilt tuge saada, et teha täiendkoolitusi. Nüüd lõpuks möödunud aasta lõpus tuli positiivne vastus. Sel aastal korraldab Luua kool koostöös EJS-iga jahindusjuhtidele täienduskoolituse. Selles osas jagame jooksvalt teavet, kui selgub täpsem info.
Põdrajahi kokkuvõte
EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe tegi ülevaate mullusest põdrajahihooajast. Ta näitas, kuidas on küttimiskohustuse täitmine olnud maakonniti. Lisaks tõi ta välja üle-Eestilised andmed, kust selgus, et kokku kütiti Eestis 4539 põtra ning sellega täideti küttimiskohustus 96%-liselt. Enim kütiti põtru Pärnumaal (591) ja Viljandimaal (505).
Lisaks arutles ta selle üle, mis saab põtrade küttimisest tulevikus, kui juba praegu on näha arvukuse langust. Samas on küsimus selles, et millise arvukuseni põder viia, et kahjud säiliksid madalal, aga populatsioon ei langeks. Vahtramäe sõnul peaks kindlasti vähendama küttimissoovi ja see peaks vähenema võrreldes mullusega vähemalt 15‒20%. Lisaks tuleks jälgida küttimisstruktuuri, EJSi kodulehel on olemas ka soovitused põdra küttimiseks olemas.
Vahtramäe ettekannet saab vaadata siit.
Toeta jahindust, anna allkiri
Lõpuks tegi FACE algatatud jahinduse toetuse kampaaniast kiire ülevaate EJS-i pressiesindaja Andra Hamburg. Ta selgitas lühidalt miks see oluline on, näitas statistikat ning kutsus allkirju andma. Oma toetusallkirja jahinduse heaks saab anda siin. Võimalus on ka paberkandjal allkiri anda, mille vormi saab meililt andra@ejs.ee.
