Alates 1. augustist võib pidada karule varitsus- või hiilimisjahti karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Karujaht kestab 31. oktoobrini.
Keskkonnaagentuuri ettepanek on sel hooajal küttida kokku 93 karu. Jahindusnõukogud soovitasid aga küttida Eestis kokku 159-174 karu.
2019. aastal esitasid jahimehed kokku 4096 karu vaatlust (2018. aastal 3444), neist 869 (2018. aastal 781) poegadega emakarudest. Sama-aastaste poegadega vaatlusi tehti 453 ja üheaastaste poegadega vaatlusi 416. Vaatlusandmete analüüsi kaasati ka 2020. aasta 1. märtsist kuni 24. maini tehtud üheaastaste poegadega karu vaatlused. Analüüsi tulemusel saadi kokku 94 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda, mis on praeguse seire perioodi (2003-2019) kõrgeim näitaja. Pesakondade arv suurenes 2019. aastal kahe võrra, 82-lt 84-ni, seisab Keskkonnagentuuri ulukiseirearuandes.
Poegadega emakarude arvu suurenemisega paistavad silma eelkõige Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Viljandi ja Järva ning tagasihoidlikumal määral ka Pärnu ja Valga maakonnad. Pesakondade arv on kahanenud aga Ida-Viru ja Harju maakonnas. Rapla, Põlva, Võru ja Lääne maakondades on arvukus püsinud enam-vähem samal tasemel. Pesakonna keskmine suurus oli 2,46, mis on nelja varasema aasta keskmisest (2,33) kõrgem. Nelja pojaga emasid registreeriti rekordiliselt üheksa, lisaks neile ka üks viie pojaga emakaru Järvamaal.
2019. aastal oli karu rünnakuid mesilatele varasemate aastatega võrreldes selgelt enam. Viimase viie aasta kõrgeimad kahjustusmäärad registreeriti Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla ja Tartu maakondades, samas kui Läänemaal ei olnud jätkuvalt ühtegi ning Võrumaal oli vaid üks kahjustusjuhtum. Karu austustihedust arvestades on madalaim kahjustusmäär aga jätkuvalt Ida-Virumaal.
Eesti karu ohjamine toimub loodusdirektiivi IV lisa alusel, mille nimekirja karu kuulub. See tähendab, et karu võib küttida loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmise ja looduslike elupaikade säilitamise huvides, et ära hoida tõsiseid kahjustusi, eriti vilja, kariloomade, metsade, kalapüügikohtade, vee ja teiste omandiga seotud kahjude suhtes; rahva tervise ja ohutuse või muude üldiste huvide kaitseks, k.a sotsiaalsed ja majanduslikud huvid ja keskkonna prioriteetsusest lähtuvalt.
2019. aastal kütiti Eestis kokku 67 karu.
