Ajalooõpetajast loodusfotograaf läks metsa linde pildistama, kuid püüdis endalegi üllatuseks kaamerasse midagi hoopis kopsakamat – päise päeva ajal ringi luusiva tiine šaakaliemanda.
„Esialgu arvasin, et naabrimehe koer, uhke kasuka seljas,” kirjeldab Gerro Avarlaid Maalehele vaatepilti, mis avanes talle mõni aeg tagasi Põlvamaal Emajõe-Suursoo maastikukaitseala serval asuvas metsatukas.
Igaks juhuks tegi ta fotoaparaadiga mõned klõpsud – et pärast hea naabrimehele näidata ja küsida, kas tema koer. Looma mittekoeralik käitumine, hiiliv ja hästi ettevaatlik, tundus siiski pisut kahtlane.
„Kui siis teine, natuke väiksem, aga täpselt samasuguse kasukaga isend ka vaatevälja ilmus, taipasin, et tegemist võib olla šaakalitega.”
Mees oli varjes linde ootamas ja Tartu- ja Põlvamaal varemalt harva nähtud šaakalite ilmumine keset päist päeva oli enam kui üllatav.
„Tõenäoliselt oli too, keda ma esimesena nägin, tiine ja sellepärast ta päevasel ajal ringi luusiski – otsis toitu. Olen varje lähedusse maapinnale lindude meelitamiseks aeg-ajalt seemneid puistanud, ju need meelitasid ta kohale.”
Vaata lähemalt SIIT.
