Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse muudatused, mis määravad loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil raietööde keelu kaitsealadel 15. aprillist kuni 15. juulini. Lisaks on plaanis muuta metsaseadust, mis lubab valitsusel piirata raiete tegemist kuni kaheks kuuks.
„Seadusemuudatus keskendub eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele,“ selgitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Raiete lauskeelu kehtestamine ei ole võimalik, sest see oleks ebaproportsionaalne, sisuliselt iga inimtegevus häirib linde ja loomi.“
Keskkonnaminister rõhutas taas, et kevadiste häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist. Linnurahu osas teeb järelevalvet Keskkonnaamet, kuhu on selle aasta 21. juuni seisuga laekunud 137 kaebust metsaraiete kohta, millest 39 puhul on tehtud erineva tähtajaga peatamisotsuseid, neist 9 olid seotud kaitsealuse liigi leidmisega. Vaideid on esitatud kaheksale otsusele.
Lisaks linnurahule on ka teisi muutusi.
Kaotatakse riigi ostueesõigus sellise kinnisasja võõrandamisel, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal.
Suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid: maksimumkaristusmäär peaks tõusma üle kümne korra – 32 000 eurolt 400 000 eurole. Lisaks täpsustatakse väärteokoosseise: senise üheksa väärteo asemel on eraldatud 34 väärteokoosseisu. Samuti korrastatakse loodusele tekitatud kahju hüvitamise sätteid, oluliselt tõstetakse I kaitsekategooria liikide ja suurkiskjate hävitamise ja/või kahjustamisega tekkivat keskkonnakahju määra.
Kiskjakahju ennetamiseks on plaanis tõsta selleks tehtavate abinõude kulutuste piirmäära, mis peaks vähendama looma tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks makstavaid kulutusi.
Metsaseaduses kavandatud muudatusega vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele ja kaotatakse erand kasvukohatüüpidele, kus oli lubatud kuni viie hektari suurused raied. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Kehtima jääb kahehektarine pindalapiirang loo ja sambliku kasvukohatüübis. Samuti jääb kehtima võimalus raiuda viiest hektarist suuremaid lanke, kui see jääb ühe metsaeraldise piiresse.
Jahiseaduse muudatusega tõstetakse uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär 8000 euroni ja võimaldatakse jahiloa elektrooniline väljastamine.
