14. novembril toimus Tallinna loomaaia looduskeskuses seirefoorum. Seirefoorumi korraldas Keskkonnaagentuur ja seda modereeris Osooni saatejuhina tuntud Sander Loite. Foorumil osales ja paneelis esines EJSi tegevjuht Tõnis Korts.
Foorumi avas Keskkonnaagentuuri (KAUR) juht Taimar Ala mõtisklusega seirest ja keskkonnast. Ala tegi ettekande teemal „Inimene tippkiskja nahas: vastutuse koorem“. Samuti tegi tagasivaate seire olemusse ja ajalukku Uudo Timm KAURist. Tema sõnul on inimene osa elusloodusest ja ta allub loodusseadustele. Seireandmeid on KAUR korjanud 25 aastat. Andmeid on kogutud piisavalt, aga samas on kogutu erinev, mis on tingitud nii eesmärkide, metoodikate kui ka seirajate käekirjade erinevusest. Timmi väitel on andmeid vaja, et teha adekvaatseid keskkonnaotsuseid, kuna igal otsusel on tagajärg.
„Keskkond on meil laenuks saadud järeltulevatelt põlvedelt. Meie praegused keskkonnaprobleemid on valdavalt varasemate põlvkondade keskkonnaotsuste tulemus. Meie tänaseid otsuseid hindavad tulevased põlved,“ selgitas Timm.
Ettekandega „Millises metsas sammalhabe elaks“ esines Tiit Teder Tartu Ülikoolist. Ettekande alguses tutvustas lektor seire olemust ja vajadust. Ta vastas ka küsimusele, milleks meile on eluslooduse seire vajalik. Näitena tõi ta hundi. „Hundi puhul on ühiskondlik kandevõime madalam kui keskkonna kandevõime, seega tuleb leida kompromiss,“ selgitas Teder. Ükshaaval liike seirata pole mõtet ja ei jõua ka, meil on liike hinnanguliselt 45 000. Oleks vaja seirata indikaatorliike, mille kohta tõi ta hulgaliselt näiteid.
Ettekandega „Kuidas kuningas kuupeale kippus“ esines Madli Linder KAURist. Ta tutvustas ELME projekti ja uusi seiremeetodeid. ELME on vajalik elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud seisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks.
Samal teemal jätkas Marko Kohv Tartu Ülikoolist. Ta tutvustas droonide tehnilist võimekust seires. Samuti tegi ta ülevaate multirootoritest, lennukitest, hübriididest ja nendele paigaldatavatest sensoritest, mis on: RGB kaamerad, multi- ja hüperspektraalkaamerad, termokaamerad, laserskännerid ja mikrofonid. Loomade puhul kasutatakse tavaliselt tava- ja termokaameraid.
Edasi jätkas Madli Linder Keskkonnaagentuurist, kes rääkis ELME projektist ja kirjeldas hundi väljaheidete kogumist. Detsembrist 2018 kuni märtsini 2019 kogutakse vabatahtlike ja EJSi abiga ca 600 hundi proovi. Projekt aitab teada saada huvitavat infot huntide kohta ja muuhulgas ka seda, palju meil hunte võiks olla. Selles projektis oodatakse eelkõige jahimeeste abi, aga ka kõik teised soovijad saavad kaasa lüüa. Juhend väljaheidete kogumisest valmib novembrikuus.
Järgnevalt esines teemal „Kas töö kiidab tegijat?“ Veljo Runnel Tartu Ülikooli loodusmuuseumist ja botaanikaaiast, lisaks esindas ka Eesti harrastusteaduse ühingut. Ta tutvustas, mis on harrastusteadus. See on avalikkuse osalemine organiseeritud teadustegevuses. Runnel vastas ka küsimusele, kes on harrastusteadlane täna nii Eestis kui laias maailmas. Nt Inglismaal uuriti millistes sfäärides kasutati enim harrastusteadlaste vaatlusi. Tuli välja, et enim kasutati neid bioloogilise mitmekesisuse, võõrliikide ja kliimamuutuste uurimisel.
Foorumi lõpus toimus paneel, kus tuli vastata erinevatele küsimustele seire alal. Paneelis osales ka EJSi tegevjuht Tõnis Korts. Paneelis osalejad selgitasid muuhulgas, kas nad on oma töös ja otsuste tegemisel kasutanud eluslooduse seireandmeid ning neilt uuriti mis võiks andmete kogumisel ja edastamisel olla teisiti.
Pärast seirefoorumit oli osalistel võimalik külastada ka alpinaariumit.
