Eesti Jahimeeste Seltsis valmis detsembris lõppenud põdrajahi kokkuvõte, mille järgi kütiti põtru pisut enam kui eelnenud jahihooajal.
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul peaksid maakondlikud jahindusnõukogud edaspidi väga tõsiselt jälgima, et küttimismahtude määramisel arvestataks Keskkonnaagentuuri soovitusi. „Enamus piirkondades on metsakahjud vähenenud ning jahimeeste arvates ei tohiks enam küttimist suurendada, vaid peaks seda vähendama,“ selgitas Puust.
Keskkonnaagentuur soovitas oma seirearuandes jahimeestele põdra üldarvukuse hoidmiseks 2021. aasta alguse tasemel küttida Eestis kokku suurusjärgus 5000 põtra, jahindusnõukogud leppisid kokku Eestis küttimismahuks 5048 isendit. Kokku küttisid jahimehed 5014 põtra. 2020. aastal kütiti Eestis kokku 4808 põtra, 2019. aastal 6304 põtra ja 2018. aastal 7163 põtra.
EJS-i juhatuse liikme ja sõraliste küttimisstatistika kokkuvõte autori Priit Vahtramäe sõnul ei tohi algaval hooajal kindlasti küttida üle juurdekasvu. „Eriti oluline tagamaks põdrapopulatsiooni loodusliku struktuuri on küttimisel järgida õiget soolist ja vanuseliselist vahekorda. See omab tugeva asurkonna jaoks väga suurt tähtsust. Kuna kahjud on minimaalsed ja arvukus viidud teadlaste poolt soovitud tasemeni (12 000 isendit), siis oluline ei ole kui palju põtru kütitakse, vaid see, kui palju neid alles jääb õiges soolises ja vanuselises struktuuris,“ lisas Vahtramäe.
Möödunud jahihooajal kütiti enim põtru Pärnumaal (628), rohkelt kütiti ka Viljandimaal (505 põtra), Harjumaal (476 põtra) ja Raplamaal (406 põtra).
Põdrajahihooaeg kestab Eestis 15. septembrist 15. detsembrini.
