Keskkonnaagentuur avaldas 2016/2017 jahihooaja ulukite küttimise tabeli. Lõppenud hooajal sai enim kütitud ulukiks taas metssiga.
Metssigade suurele küttimismahule vaatamata, ringleb jätkuvalt seakatk, mis on oluliselt sigade arvukust mõjutanud ning seda on märgata ka küttimistabelis. Kui mullu kütiti 17 610 metssiga, siis eelneval hooajal lasti neid aga pea poole rohkem, täpsemalt 32 580 isendit.
Vastavalt jahindusnõukogudes kokkulepitule kütiti põtru 7383, mis on ligi 500 isendit rohkem kui möödunud jahihooajal.
Aasta looma, metskitse, arvukus on aga jätkuvalt tõusnud. Nimelt kütiti lõppenud jahihooajal 10 922 metskitse (täiendatud – toim), mis on pea poole võrra suurenenud võrreldes eelmise jahihooajaga, mil kütiti 6264 metskitse.
Samuti on suurenenud rebaste küttimine. Kui veel eelnevalt kütiti 4580 isendit, siis tänavu lasti juba pea 1000 isendit rohkem, täpsemalt 5558 rebast.
Enamik lindude küttimise statistikast jääb 2015/2016 jahihooajaga samasse suurusjärku. Ent viuparte kütiti sel hooajal kokku 786, mis on 522 isendit rohkem kui eelmisel jahihooajal. Lisaks on pea poole rohkem kütitud rägaparte (tänavu 113, eelnevalt 56 isendit). Ronkasid ja hallhaigruid kütiti aga üle 100 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.
Jahiulukitest ei kütitud 2016/2017 jahihooajal ühtegi ilvest, naerukajakat, hahki ega mustvaerast.
Keskkonnaagentuuri koostatud jahiulukite küttimise tabelit 2016/2017 jahiaasta kohta on võimalik näha SIIT.
