20. juulil toimus maaeluministeeriumis kohtumine seakasvatajatega, kus anti infot juuli keskel toimunud katkupuhangust Pihlaka OÜ farmis ja sigade Aafrika katku (SAK) olukorrast riigis.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on SAK-i vastases võitluses kõige olulisem koostöö. „Selleks me siin olemegi, et arutada, kuidas üheskoos edasi tegutseda. Jõudu ja tasakaalukust kõigile teemaga tegelemiseks,” ütles minister.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul mõjus katkupuhang Pihlaka OÜ farmis külma dušina ka jahimeestele. „Jahimeestel oli oma osa selles, et katk sai neli aastat farmidest eemal hoitud. Samuti seakasvatajate tubli bio-ohutusalane töö ja metssigade küttimine farmide ümbrusest ning arvukuse madalal hoidmine kaitsesid tõhusalt meie farme. Viirus aga on arenev ja otsib pidevat meie kaitses nõrku kohti. Peame oma tegevused ühiselt üle vaatama ja nendega veelgi tõhusamalt jätkama. Nutikas ja kaasaegne jahipidamine on SAK-i vastases võitluses võtmetähtsusega,” lisas tegevjuht.
Ülevaate sigade Aafrika katku olukorra kohta tegi Olev Kalda Põllumajandus- ja Toiduametist. Ta rääkis taudipuhangutest kodusigadel 2015.‒2017. aastal, mil neid oli kokku 26. Alates 2017. aasta septembrist olid farmid puhtad kuni selle aasta juuli keskpaigani, mil avastati katkuviirus Pihlaka OÜ farmis. Kalda tõi ka näitena katkupuhangute võimalikud põhjused naaberriikide farmides. Nii Lätis, Leedus kui ka Poolas märgiti ära ebapiisavat bioturvalisust. Samuti haljassöödaga ja toidujäätmetega toitmist, sidemeid seakasvatajate vahel. Selgus ka, et üheks võimalikuks põhjuseks oli neljandik küsitletutest märkinud asjaolu, et omanik on tegelenud ise metssigade küttimisega.
Koosolekul osalejad tõdesid, et on vaja edaspidi rakendada kõiki bioturvalisuse meetmeid kompleksselt ja samuti ohjata metssigade populatsiooni ja jälgida bio-ohutuse nõuete täitmist ka jahipidamisel.
EJS
