Eile, 3. märtsil tähistati kaheksandat korda maailma eluslooduse päeva, mis 2020. aastal on pühendatud looma- ning taimeliikide mitmekesisuse rollile elu säilitamisel Maal.
Eestis eelmisel aastal valminud liikide ohustatuse hindamine annab suuniseid, milliste liikide ning ökosüsteemide käekäigul peaksime kõige valvsamalt silma peal hoidma, kirjutab Metsamajandusuudised.
Tänu liikide mitmekesisusele Maal ning liikide omavahelistele suhetele, mis on välja arenenud miljonite aastate vältel, on elu Maal võimalik. Ka meie, inimesed, sõltume biosfääri kõigi elementide koostoimimisest ja seostest: õhk mida me hingame; toit, mida sööme; energia mida tarbime ning materjalid, mida kasutame oma vajaduste kohaselt. Kui me aga ei järgi jätkusuutliku arengu printsiipe võib see viia loodusvarade ülekasutamiseni, liikide kadumiseni ning ökosüsteemide kahjustamiseni.
Eesti liikide seisundist kõige parema ülevaate annab 2017-2019 aastal läbi viidud liikide ohustatuse hindamine (ehk nn punase nimestiku koostamine) ning 2019 aastal läbi viidud loodus- ja linnudirektiivi liikide ning elupaikade seisundi hindamine. Punase raamatu kohaselt on kõige kesisemas seisus loomarühmad Eestis roomajad koos kahepaiksetega ning haudelinnud, kelle puhul on ohustatud liikide osakaal vastavalt 40% ja enam. Kuna meie haudelinnustik on esindatud arvukate liikidega kõikides Eestis esinevates ökosüsteemides on see loomarühm heaks vahendiks ökosüsteemide seisundi hindamisel. Tänu Eesti pikaajalisele linnuseire traditsioonile (Vilsandi, Matsalu, Nigula) on meil andmed, mis võimaldavad hinnata ökosüsteemide seisundit läbi haudelinnustiku seisundi muutuste rohkem kui poole sajandi vältel.
Loe lähemalt Metsamajandusuudistest.
