Järjekordne jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud toimus 13. juunil EJSi majas. Päevakorras oli kolm teemat. Esimesena tehti ülevaade kopra kaitsekorralduse kavast, siis räägiti metskitse haldamisest ja kahjustuste ohjamisest ning võeti kokku rändlindude heidutusjaht.
Ümarlauda juhtis EJSi president Margus Puust. Ülevaate kopra kaitsekorralduse kavast tegi Keskkonnaameti peaspetsialist Margo Tannik. Teema juhatas sisse Anti Rallmann, kes selgitas, miks kobras on päevakorras ja tuletas ümarlaual osalejatele meelde, kaugele eelmisel aastal teemaarendusega jõudsime.
Koostamisel on kopra tegevuskava
Margo Tanniku sõnul Eesti hundi-, kopra- ja ilveseasurkonnad arvati välja loodusdirektiivi II ja IV lisast ning lisati V lisasse. Seega on Eestil õigus neile liikidele jahipidamist jätkata, kuid jälgima peab liikide seisundit. Viimase halvenemise korral tuleb vastavad abinõud tarvitusele võtta.
Tegevuskava koostatakse, kui senist rakendatud abinõu kopra ohjamisel ei ole taganud piirkonniti liigi arvukuse langust ja kahjude vähenemist. Samuti kui on vaja selgemalt paika panna alad, kus kobrast tuleks säilitada või kahjude ennetamiseks piirata või tõrjuda (maaparandussüsteemid – põllu- ja metsakuivenduskraavid).
Ettekandja sõnul on tegevuskava eelnõu esialgne mustand valmis. Lisaks varasemale andmestikule on koostamisel arvesse võetud viimaseid seireandmeid kopra leviku kohta (2018. aasta pesakondade loendusandmed). Kavas on lahti kirjutatud kobraste küttimise põhimõtted kaitstavatel aladel, elupaikades ning põllu- ja metsamajandusaladel – kuivendussüsteemides. Välja on pakutud esialgne kobraste ohjamise klassifikatsioon:
- alad, kus kopraid ei kütita (v.a väga põhjendatud juhtudel);
- alad kus peetakse jahti jahiajal;
- alad, kus kopraid võib küttida kahjustuste vältimise eesmärgil väljaspool jahiaega (maaparandussüsteemid).
Seni on erilube kobraste küttimiseks väljaspool jahiaega väljastatud üsna vähe, paaril viimasel aastal on trend olnud siiski kasvav, et hoida suuremad kahjud ära maaparandussüsteemides ja looduskaitse objektidele või kaitsealustele liikidele. Kopratammide lõhkumine ei taga alati loodetud tulemust ning on aja- ja töömahukas. Eriloaga on lõviosa kobrastest kütitud Pudisoo jõgikonnas, Lääne-Lahemaa jahipiirkonnas ebapärlikarbi elupaikade seisundi parandamise eesmärgil.
Tannik selgitas, et tegevuskava eelnõu koostamine oli plaanis juuli 2018 kuni juuni 2019 ja esialgne mustandversioon on tänaseks koostatud. Edasi vaadatakse tegevuskava eelnõu läbi keskkonnaametis juuni-juuli 2019. Juuli-oktoober 2019 tutvustatakse eelnõud keskkonnaameti liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni liikmetele ja e-kirja teel huvirühmadele nagu EJS, maa- ja metsaomanike ühendused jt. Tegevuskava kinnitamine on plaanis keskkonnaametis detsember 2019-jaanuar 2020. Kava avalikusttakse keskkonnaameti ja -ministeeriumi kodulehel veebruaris 2020.
Räägiti ka metskitsejahist ning kahjustustest
Metskitse teemal tegi sissejuhatuse keskkonnaagentuuri peaspetsialist Rauno Veeroja. Tema sõnul on selle poole aastaga sama palju metskitse kahjusid kui eelmisel aastal kokku. Väga palju on värskeid kahjustusi. Veeroja näitas kokkuvõtvaid tabeleid ja andis nõu, et küttimismahtu jagades ei tohiks “panna ühe mütsiga“ vaid arvestada konkreetseid tingimusi. Proportsionaalne jagamine on tihti ka ebaõiglust tekitav, sest seltside distsipliinid on erinevad.
Metskitse teemal oli sõnavõtjaid ohtrasti. Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul ei ole niivõrd olulised küttimise konkreetsed numbrid kui see, et kahjud ei oleks suured. Erametsaliidu esindajad pakkusid välja ka variandi, et kui jahimehed ei suuda metskitse küttida, nagu paljudel juhtudel seltsid kurdavad, siis võiks metskitse teha väikeulukiks. Sellisel juhul ei ole vaja enam kahjudega tegeleda vaid see oleks maaomanike mure. Samas saadi aru, et jahimehed seda varianti ei toeta.
Ümarlauas selgus ka, et ühele jahindusorganisatsioonile on esitatud 17 tuhande euro suurune kahjunõue. See nõue põhineb tegelike kahjude hindamisel. Tegemist on nii metskitse kui ka osaliselt põdra kahjudega.
EJSi poole pealt ei toetatud metskitse väikeulukiks muutmist ja lubati, et kütitakse ära teadlaste poolt etteantav miinimummaht. Kui suur see on, pole täna veel täpselt selge, aga hinnanguliselt on see 30- 40 000 vahel. Eelmisel aastal oli teadlaste soovitatud miinimum küttimismaht 30 000 isendit ja jahimehed suutsid küttida 24 138. Nüüd on jahimeestel aeg teha valikuid ja pingutada, et vajalik miinimummaht ära küttida. Vastasel juhul tuleb seista vastakuti kahjutasunõuetega või küsimusega metskitse muutmisest väikeulukiks.
Maaomanike esindajad pakkusid võimalust, et kui jahiseltsid ei suuda ise metskitsi vajalikul määral küttida, saavad nemad aidata. Paljud jahiseltsid juba seda ka kasutavad ja väljastavad maaomanikele või nende esindajatele omas piirkonnas metskitselube. Selline praktika aitab vähendada kahjusid ja hoida häid suhteid jahimeeste ja maaomanike vahel ning rahu kogukonnas. Seda lahendust kasutasime ka SAKi esimestel aastatel, kui oli probleeme metsigade küttimisega. Tihti jahiseltsid ei taha nn võõraid oma piirkonda jahile. Küll aga tuleb leida lahendus, kui ise ei suudeta vajalikku kogust ära küttida. Jahimeeste esindajad lubasid seda ettepanekut arvestada ja tutvustada seda oma liikmetele. Järgmises ajakirjas Eesti jahimees ilmub ka selle teemaline artikkel.
Võimalus metskitsi vibuga jahtida
Metskitse päevakorra punkti raames räägiti ka vibujahi võimalikust avamisest metskitsele. Metskitse on väga palju ja arvukus kasvab. Samas on olemas oht kõigil looduses sõiduvahendiga liiklejatel sattuda liiklusõnnetusse ja suureneb haiguste tekkimise võimalus. Vibujahi teemal kõneles Rita- Anette Kohava. Tema sõnul nt Soomes on juba 1. augustil 2017 vibujaht kõikidele hirveliikidele, metsseale ning muflonile legaliseeritud. Hirveliikidest on Soomes esindatud valgesabahirv, tähnikhirv, metsik põhjapõder, punahirv, Sika hirv. Kinnitamist ootab uus regulatsioon, mille järgi legaliseeritakse vibujaht ka põdrale.
Suuruluki jahiks vibuga on vajalik laskekatse, metskits on Soomes väikeuluk, laskekatset ei nõuta. Vibujahikoolitus soovituslik, kasutatakse ka Eestis läbi viidavat IBEP koolitusprogrammi. Sarnaselt meie metskitse probleemile on tõusuteel avariid valgesabahirvedega, vibus nähakse ühte vahendit olukorra leevendamiseks. Autoavariide arv aastas on umbes 3000 (Eestis võrdluseks eelmisel aastal metskitsedega 4408).
Vibuga väikeulukijahiks eraldi nõudeid ei ole. Riigimaadel (üle 2 miljoni hektari), on vibujahilitsents 50% odavam tavajahilitsentsist, millega näitab riik oma toetust, viidates madalale haavamisprotsendile ja keskkonnasõbralikule jahipidamisviisile.
Soome on edukas ka vibuküttide rakendamisel küülikute populatsiooni ohjamisel linna alade. Parkide, kalmistute või oma eraaedade pärast muretsevad kodanikud saavad pöörduda kohaliku vibujahiklubi poole. Linnaaladel peetav vibujaht tuleb registreerida politseijaoskonnas.
Ümarlaual osalejad kuulasid ettekande ära ja esitasid küsimusi. Otseselt vastu ei oldud ja otsustati, et see on üks võimalikest variantidest, ent teemaga tuleks edasi tegeleda ja vibujahimehed peaksid ise aktiivsemad olema. Tuleb esitada vajalikud taotlused ja suhelda avalikkusega. Kindlasti arutab teemat ka EJSi juhatus sügisesel koosolekul.
Tehti kokkuvõte rändlindude heidutusjahist
Viimaseni tehti kokkuvõte rändlindude heidutusjahist. Siin said sõna põllumeeste esindusorganisatsioonide esindajad. Nad olid suhteliselt kriitilised ja lootsid, et probleemi lahendamiseks ka midagi rohkemat ette võetakse. Nende sõnul on probleem suur, kahjud põllumajandustootjatel kasvavad, hanedel looduslikke vaenlasi pole.
Riigilt loodetakse senisest enam tegutsemist. Praegu tundub põllumeestele, et rohkem mängitakse lahenduse leidmist kui seda otsitakse. Samas tunnustati KeMi ja KeA tööd selles osas. Kokkuvõttes leidsid põllumajandustootjad, et heidutusjahist oli palju kasu ja selle teemaga tuleb julgelt edasi tegeleda, probleeme märgata ja tegelikke lahendusi otsida.
