Esimest korda diagnoositi Eestis sigade Aafrika katk metssigadel Valgamaal Hummulis 8. septembril 2014. aastal. Sellest hetkest algas haiguse levik metssigade populatsioonis Lõuna-Eestist üle kogu Eesti.
Tänaseks on haigusest teadaolevalt puutumata vaid Hiiumaa metssead. 2015. aasta juulis sai kinnituse esimene katku juhtum kodusigadel. Aastatel 2015–2017 diagnoositi sigade Aafrika katk kokku 27 koduseafarmis. Viimane sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel oli 2017. aasta septembris, vahendab Lõuna-Eesti Postimees.
Sigade Aafrika katku tõrjeabinõud on suunatud eelkõige taudi leviku ohjamisele metssigade populatsioonis ning sellele, et haigus koduseafarmidesse ei jõuaks. Nakatunud loomade ravi on keelatud põhjusel, et nad võivad haigust edasi levitada ning olla ka haigusetekitaja kandjad. Et sigade Aafrika katku leviku ohtu metsast farmi ennetada, on rakendatud seafarmides ranged bio-ohutuse meetmed, mida tuleb seapidajatel järgida. Veterinaar- ja toiduamet kontrollib regulaarselt kõiki seakasvatuse ettevõtteid ja väikemajapidamisi ning bioohutuse nõuete järgimisele pööratakse väga suurt tähelepanu.
Tänavu on mai keskpaigani leitud ainult kuus sigade Aafrika katku viirust kandvat metssiga, neli neist jaanuaris Ida-Virumaalt ja üks Saaremaalt ning üks veebruaris Läänemaalt. Epideemia senist kulgu silmas pidades võib selle põhjal järeldada, et katkuviiruse aktiivne ringlus Eesti metssigade hulgas on taandunud ning seetõttu leitaksegi vaid üksikuid viirust kandvaid loomi.
Siiski ei ole selge, mis on selliste üksikute haigete loomade nakkusallikas: kas keskkonnas pikka aega säilinud viirus; loomad, kes on võimelised viirust kandma, või hoopis piirkonda toodud uus nakkusallikas. Seda viimast on põhjust kahtlustada Ida-Virumaal lühikese aja jooksul üsna piiritletud alal leitud metssigade puhul. Need üksikud viiruspositiivsed leiud näitavad, et on endiselt piirkondi, kus haigus siiski ringleb.
Loe edasi Lõuna-Eesti Postimehest.
