Maidla Jahimeeste Selts tähistas 7. aprillil Ida-Virumaal Maidla rahvamajas oma 25. juubelit. Osalesid praegused ja endised liikmed ning kutsutud külalised.
Maidla Jahimeeste Seltsi juht Kalle Väljur tegi sissejuhatuse, kiitis seltsi jahimehi ja andis sõna endisele juhatuse liikmele ning praegusele Lüganuse valla volikogu esimehele Enno Vinnile. Tema tutvustas seltsi 25-aastast ajalugu. EJSi poolt võttis sünnipäevast osa tegevjuht Tõnis Korts, kes tänas Maidla jahimehi aktiivsuse eest ja kinnitas, et tugevad jahiseltsid moodustavad EJSi vundamendi, millel seisab kogu Eesti jahindus.
Maidla Jahimeeste Selts moodustati 1993. aastal ja samal aastal astuti ka EJSi liikmeks. Tänaseks on seltsil 44 liiget ja majandatakse 19 tuhandel hektaril. Eelmisel jahihooajal kütiti 30 põtra, 44 metskitse, 8 metssiga, 1 karu, 39 hane, 16 rebast, 28 kährikut, 21 metsnugist ja 33 kobrast.
Maidla Jahimeeste Seltsis on tegus ja aktiivne esimees, palju noori mehi ja tunda on head energiat ning kindlust tuleviku osas. EJS soovib noorele juubilarile palju õnne ja tegusat järgmist 25 aastat!
Loe Maidla Jahimeeste Seltsi kohta rohkem siit:
MTÜ Maidla Jahimeeste Seltsi aja(saamis)lugu, tegevus ja tulevik
Asutamiskoosolekul 27. märtsil 1993. a asutati Maidla Jahimeeste Selts. Selts registreeriti Ida-Viru maavalitsuse juures asuvas ettevõtlusregistris 1. aprillil 1993. a asutajaliikmeteks, keda oli kokku 39 jahimeest olid Maidla valla haldusterritooriumil elavad Ida-Virumaa Jahimeeste Seltsi Maidla ja Soonurme jahtkonna jahimehed. Peale uute liikmete vastuvõtmist oli seltsis 52 jahimeest. Kohe peale asutamist ja uute liikmete vastuvõtmist esitasid vast moodustatud Maidla Jahimeeste Seltsi liikmed 29. märtsil 1993. a Ida-Virumaa Jahimeeste Seltsile avalduse maakondliku seltsi liikmeskonnast väljaastumise kohta.
27. märtsi 1993. a loetakse Maidla Jahimeeste Seltsi sünnipäevaks. 29. septembril 1993. a esitas Maidla Jahimeeste Selts Eesti Jahimeeste Seltsile taotluse seltsi liikmeks vastuvõtmiseks. Taotlus rahuldati ja vastuvõtmise hetkest kuni tänaseni on Maidla Jahimeeste Selts üleriigilise jahindusorganisatsiooni liige. Pärast mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse väljakuulutamist esitas Maidla Jahimeeste Selts 9. märtsil 1995. a Ida-Virumaa ettevõteregistrile taotluse mittetulundusühinguks ümberregistreerimiseks. Ümberregistreerimise hetkest toimib selts MTÜ Maidla Jahimeeste Seltsina.
Maidla Jahimeeste Seltsi asutamisaasta 1993. a oli Eesti jahinduses ümberkorralduste aeg, mis seisnes taastatud iseseisva riigi oma jahinduse korraldust reguleerivate õigusaktide väljatöötamises ja vastuvõtmises. Jahinduse valdkonnas oli mingil määral õiguslik vaakum. Kuna puudus jahiseadus ja jahirendipiirkondi reguleerivad õigusaktid, siis anti seltsi taotluse alusel Maidla vallavolikogu poolt nõusolek 29 888 ha suuruse jahimaa andmiseks Maidla Jahimeeste Seltsi kasutusse. Antud maa-ala kattus suures osas valla haldusterritooriumiga, kuid samas hõlmas sealhulgas teatud osa riigijahimaadest. Selline otsus oli vastuoluline ning kiirendas jahiseaduse ja teiste jahindust reguleerivate õigusaktide väljatöötamist ning vastuvõtmist. Tuleb tõdeda, et ka Maidla Jahimeeste Seltsil on olnud oma koht ja roll Eesti jahinduse arengus.
Seltsi asutamise ja tegevuse alustamisega loodi olukord, mis näitas välja kitsaskohad jahinduse korraldamisel ning tekkis vajadus rendijahipiirkondade määratlemisega seonduvate jahindusalaste õigusaktide vastuvõtmiseks. 9. septembril 1994. a kinnitas keskkonnaminister oma käskkirjaga rendijahipiirkonnad. Samal aastal toetas Ida-Viru Jahindusnõukogu Maidla ja Soonurme rendijahipiirkondade (kogupindalaga 19 160 ha) kasutusse andmist Maidla Jahimeeste Seltsile. 11. novembril 1994. a aastal sõlmitigi Ida-Viru Maavalitsuse ja Maidla Jahimeeste Seltsi vahel jahirendileping. Leping on seltsi seisukohalt ajaloolise tähtsusega, sest lepingu sõlmimise hetkest saadi oma kasutusse jahimaad pindalaga 19 160 ha, mis mõningate muudatustega on tänaseni meie jahimeeste jahialadeks. Maidla ja Soonurme rendijahipiirkondade kasutamise eest maksis Maidla Jahimeeste Selts riigile ka oma esimese jahirendi tasu summas 6477 krooni.
MTÜ Maidla Jahimeeste Seltsi esimesed tegevusaastad kujunesid võrdlemisi keerulisteks, sest iseolemine ja -tegemine ei seisnenud üksi jahinduslike hüvede nautimises vaid tõi kaasa ka piisavalt erineva keerukusastmega kohustusi ja ülesandeid, mis noorel seltsil tuli täita ja lahendada. Oli ka tagasilööke, kuid nendest saadi üle ning tänaseks võib näitlikult öelda, et Maidla Jahimeeste Selts on jõudnud täisikka ja temast on saanud organisatsioon, mis suudab oma ülesannetega hästi toime tulla ning pakkuda nii oma liikmetele, kui ka teistele jahiharrastajatele meeldivaid jahielamusi Maidla metsades.
Põhitegevuse kõrval tehakse tihedat koostööd ka kohaliku omavalitsuse ja kogu kolmanda sektoriga Maidla vallas. Aktiivselt osaletakse ühistegevuses väljaspool valda. Näiteks on Maidla Jahimeeste Selts Virumaa Koostöökogu liige ning osaleb regionaalses Leader tegevuse programmis. Hea ning eesmärgipärane koostöö on Maidla kooli ja noortekeskusega, et kasvatada lastes ja noortes looduse armastust ja suhtumist humaansesse jahti. Sellist koostööd illustreerivad näiteks talvine metsaretk „Jäljed lumel“ või jahitrofeede näitus Maidla kooli lasteasutuses. Tänaseks toimuvad seltsi juhtimises muutused, kus asutajaliikmete põlvkond on asendumas uue ning noorema ja aktiivse põlvkonnaga. Sellised muutused on loomulikud ning näitavad, et seltsi liikmete hulgas on piisavalt aktiivset järelkasvu, mis loob eeldused jätkusuutlikuks arenguks.
