Alates 15. veebruarist on keelatud kasutada pliihaavleid märgaladel ja nende vahetus läheduses.
Keeld on kehtestatud Euroopa Komisjoni 25. jaanuari 2021 määrusega (EL) 20-21/57. Kuna Euroopa Komisjoni määrused on otse kohaldatavad, siis hakkab ka Eestis see määrus 15. veebruaril täies ulatuses kehtima.
Määruse eessõnas on öeldud, et Euroopa Liidu liikmesriikides satub igal aastal märgaladele 4000 tonni pliid, mille tagajärjel hukkub hinnanguliselt miljon lindu. Komisjon võttis arvesse asjaolu, et järelevalveasutustel on väga raske jahimehi laskmiselt tabada. Sellest tulenevalt hõlmab plii kasutamise piirang ka selle laskemoona kaasas kandmist. See tähendab seda, et ka pliihaavlite endaga kaasas kandmine märgaladel võrdsustatakse laskmisega.
Selle määruse puhul ei kehti süütuse presumptsioon ja laskemoona kaasas kandmine võrdsustatakse selle kasutamisega. Määrus selgitab, et pliimoona kaasas kandnud isik peab ise tõendama, et ta kavatses tegelikult minna mujale laskma ja läbis märgala üksnes selleks, et mujale laskma minna.
Euroopa Kemikaaliamet ECHA tegi ettepaneku, et pliid sisaldava laskemoona kasutamise piirangut tuleb kasutada mitte ainult märgaladel, vaid ka kohtades, kust pliid sisaldav laskemoon võib maanduda märgalale ehk siis tuleb kasutada puhvertsooni.
Määrus kehtestab puhvertsooni suuruseks 100 meetrit märgala piirist. Seetõttu sätestab määrus ka seda, et ka märgalasid ümbritsevas puhvertsoonis pliihaavlitega viibimist käsitletakse pliihaavlitega laskmisena. Piirangut kohaldatakse laskemoona suhtes, mille pliisisaldus on vähemalt 1%.
Märgaladena käsitletakse RAMSARis 2. veebruaril 1971 allkirjastatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioonis (RAMSARi konventsioon) kasutatud märgalade määratlust. Euroopa Komisjoni määruse järgi on märgalad looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised, seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega, soo-, madalasoo, turba- või veealad, sh merevee alad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.
Sellest määratlusest tulenevalt on suur osa Eesti territooriumist käsitletav märgalana. Alates 15. veebruarist 2023 väikeuluki või suuruluki jahile (hunt, metskits, ilves) minnes tuleb veenduda, kas ala, kuhu minnakse, võib käsitleda märgalana või mitte. Kui see on käsitletav märgalana, tuleb küttimisel kasutada pliivaba moona.
Hetkel kehtiv määrus reguleerib ainult pliihaavlite, mitte pliikuulide kasutamist märgaladel. Pliikuule on endiselt lubatud kasutada. Euroopa Komisjon on eesmärgiks võtnud täieliku pliimoona keelu Euroopa Liidu territooriumil. Millal see juhtub, seda ei ole tänaseks veel otsustatud, aga see võib toimuda 3-5 aasta perspektiivis.
Märgalade ja märgaladega piirnevate alade kaart peaks olema nüüd kõigile kätte saadav Maa-Ameti lehel aadressil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/jahikaart
