Euroopa jahimehed on Brüsseli otsuste tegemisse kaotanud usalduse, mitte seetõttu, et kavatsetakse järk-järgult märgaladel pliimoon keelustada, vaid kuna see ettepanek on vastuvõetamatu.
REACH komitee sellealane hääletus toimus 3. septembril veebikoosoleku kaudu koostöös Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide esindajatega.
Juba varakult teatas Euroopa Kemikaaliamet ECHA, et kavandatav märgalade määratlus tekitaks tõsiseid probleeme täideviimise perspektiivist, aga tooks kaasa ka õigusalaselt lahendamatuid olukordi. Ametliku otsustusprotsessi ajal Euroopa Kemikaaliameti ECHA nõuandeid eirati.
Märgalade määratluse osas märkis ECHA sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, et turbaalade lisamine märgalade määratlusse tekitaks nende tuvastamisel mitmeid raskusi, kuna jahimehed ei pruugi teada kas nad järgivad piirangut või mitte näiteks maastikel, kus on palju väiksemaid lope või kuivi turbaalasid.
ECHA tõi välja ka pliimoona omamise ja selle kandmise keelustamise probleemid märgalade lähedal. ECHA ettepanekud tõid esile tõsised kahtlused pliimoona omamise osas, mis kuulub REACH määruse reguleerimisalasse. Tekib küsimus, miks seda nõuannet ignoreeriti.
Vaatamata neljale ebaõnnestunud katsele ettepanekut muuta, esitati algne ettepanek REACH komiteele, selle asemel, et tagada, et see oleks Euroopa jahimeestele, sportlaskjatele ja põllumajandustootjatele vastuvõetav. Praegusel ajal on Euroopa institutsioonide, eriti Euroopa Komisjoni jaoks hädavajalik püüda luua usaldust Euroopa kodanike vastu, mitte tekitada laialdast segadust ja õiguslikku ebakindlust.
Mis muutub?
23 liikmesriiki on juba keelanud jahipidamisel pliihaavlite kasutamise veelinnujahis, seega ei tulene uuest otsusest suuri erinevusi, kui Europarlament ja nõukogu omavahel kokkuleppe saavutavad.
Probleem seisneb aga selles, et liikmesriigid peavad määruse järgimiseks muutma oma kehtivaid õigusaktse, kuid miljonid kodanikud ja täitevametnikud on segaduses, mida määrus üldse tähendab.
FACE tegevjuht David Scallan teatas otsusele viidates, et selle viie aasta pikkuse otsustusprotsessi oleks saanud aastaid tagasi kokku leppida mõistliku ettepanekuga. ”Selle asemel eirati aga Euroopa Liidu agentuuride olulisi ettepanekuid, kuritarvitati usaldust EL-i otsustusprotsessi vastu ja Euroopa 7 miljonile jahimehele järnevad sellega laialdased õiguslikud probleemid,” selgitas Scallan.
Järgnevad sammud
Praegune ettepanek esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmekuuliseks kontrollmenetluseks. Europarlamendi ülesanne on Euroopa kodanike esindajana ja ainsa otse valitud EL-i insitutsioonina hoolikalt teostada oma järelevalve õigusi. Neil on õigus see ettepanek tagasi lükata, et neid probleeme lahendada ja aidata seeläbi kaasa õigete õigusaktide väljatöötamisse.
FACE jätkab selle teemaga tegelemist lähikuudel, et tagada mõistlik tulemus jahimeestele.
