Tutvustus

Tutvustus | Struktuur | Töörühmad | Arengukava | EJSi põhimõtted ja väärtused

Eestis teatakse esimeste jahimeeste organisatsioonide tekkimisest 1869. a Pärnus. Pöördeliseks momendiks jahinduse arengus Eestis oli jahiseaduse vastuvõtmine 1934. a. Jahindusorganisatsioone lisandus pidevalt ning 1967. a moodustati EJS, mille liikmeskonda kuulub praegu enamik Eesti jahimeestest, kes hooldavad ulukeid ja peavad jahti ca 85% Eesti jahiterritooriumil.

EJS tegeleb avalike suhetega, seadusloome ettepanekutega, jahiturismiga, ulukihooldega, jahimehe koolitusega, jahilaskmisega, jahikoertega, jahitrofeedega, korraldatakse kokkutulekuid jne. EJS annab välja Eesti ainukest jahindusalast ajakirja Eesti Jahimees.

Eesti Jahimeeste Selts esindajana rahvusvahelistes organisatsioonides

Suurimaks, maailma kõikide riikide jahimehi ühendavaks organisatsiooniks on CIC (Conseil International de la Chasse et de la Conservation du Giber, vabas tõlkes Ülemaailmne jahindus- (ulukite) ja loodus- (metsaelu) kaitse organisatsioon – http://www.cic-wildlife.org). Eesti on CIC liige 1992. aastast.

Samuti oleme alates 1999. aastast FACE (Federation of Associations for Hunting and Conservation of the EU – http://www.face.eu) ehk Euroopa Liidu jahindusorganisatsioone ühendava assotsiatsiooni liige. FACE on organisatsioon, mille tööülesanded on seotud avalike suhetega, jahindusalase seadusandlusega Europarlamendis ja Euroopa Komisjonis.

Mis on FACE? Loe lähemalt SIIT.

Samuti on EJS-i koostööpartner Eesti Jahipordi Liit FITASC-i liige (Federation Internationale De Tir Aux Armes Sportives de Chasse) Ülemaailmne jahispordi laskmisega tegelevate organisatsioonide ühendus) alates 1997ndast aastast. FITASC koordineerib jahilaskespordi alast tegevust maailmas. FITASC liikmelisus annab õiguse osa võtta EM ja MM tiitlivõistlustest.