Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm
PRESSITEADE
23.11.2016
Metsised on linnud, kellest räägitakse palju, aga teatakse üllatavalt vähe. Kus nad pesitsevad, kui palju neid oli enne ja on nüüd ning kuidas neil läheb? Ainulaadseid ajaloolisi allikaid ja tänapäeva teadusuuringuid ühendav artikkel võtab kokku metsiste mineviku ja tänapäeva Baltimaades ning joonistab välja mõttesuundade muutumise selle suure metsakana kaitsel.
Rahvusvahelises teadusajakirjas „Biodiversity and Conservation“ ilmuvast Balti riikide metsiseuurijate ühisartiklist selgub, et metsist on alates 19. sajandist järjekindlalt kaitstud muutlikest ühiskonnaoludest sõltumata. Metsise kaitseks on eri aegadel kütitud kiskjaid, piiratud metsisejahti ja lõpuks sellest üldse loobutud, loodud suuri ja väikesi kaitsealasid. Ent ikka ja jälle on ilmunud uued ohud, millele tuleb uutmoodi reageerida. Hoolimata enneolematult rangest kaitsest on metsise arvukus ka viimastel aastakümnetel langenud. Seepärast on looduskaitsjate ja metsameeste koostöös hakatud nüüd üle vaatama metsamaastiku üldisi majandusvõtteid ning lisatud metsise kaitse „arsenali“ ka elupaikade taastamine. Lisaks panustatakse „metsiseprobleemi“ põhjuste otsimisel jahimeeste, loodushoidjate ja metsamajandajate koostööle. Niiviisi on „lipuliik“ metsis aidanud kaasa looduskasutuse eri valdkondade sidumisele, millest saavad kasu ka mitmed teised liigid.
Üldises plaanis näitab metsiseuuring seda, et tähenduslike liikide abil saab kujundada säästvat looduskasutust ka ebasoodsates tingimustes.
Lisainfo:
Asko Lõhmus, juhtivteadur
Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm
Telefon: 5292015
e-posti aadress: asko.lohmus@ut.ee
TÜ Looduskaitsebioloogia töörühma peamiseks eesmärgiks on selgitada ja prognoosida elurikkuse seisundit ja erinevate ökosüsteemide toimimist tänapäevase inimmõju tingimustes; ning arendada ökosüsteemide teadmispõhist kaitset ja säästvat majandamist nii Eestis kui laiemalt.
