Metskitse kasukas koosneb torukarvadest. See tähendab, et karv on seest õõnes. Torukarv on halb soojusjuht. Aitab keha hoida nii kuuma kui külma eest.
Samas on karvad haprad. Metskitse nahk ei sobi põrandavaibaks.
Septembri teisel poolel ja oktoobris muudavad kitsed värvi. Talvekasukas on hallikaspruun. Raagus metsaga ühte värvi. Karvad on pikemad ja paiknevad tihedamalt. Hea kaitse külma vastu. Kasukakandja teab, et lumel magada ei tohi. Sulaveest niiskunud karvastik enam sooja ei hoia. Tagumikul kantakse nn sabapeeglit. Talvel on see valge, suvel kollakas-ruske. Seal paiknevad karvad on suhteliselt pikad. Erutuse korral või ohtu märgates sabapeeglit suurendatakse seal olevaid karvu puhevile ajades. See on hoiatus – märguanne teistele liigikaaslastele.
Lühematest, hõredamalt paiknevatest punakasruugetest karvadest koosnev suvekasukas tõmmatakse selga enamasti maikuus. Mõnedel isenditel venib karvavahetus juunisse. Terved ja elujõulisemad loomad saavad selle tegevusega varem valmis.
Kevadel sündinud tallede karvastikus püsivad tähnid augustikuuni.
Tekst: Vahur Sepp
