Praegu on metskitsedel käimas jooksuaeg, mistõttu satuvad nad tavapärasest sagedamini nii metsa- kui maanteedele.
„Kuna metskitsed on jooksuajal tavapärasest aktiivsemad, siis inimesed võivad neid ka rohkem kohata, eriti just maanteedel, kus on oht nendega kokku põrgata. Väga ettevaatlik tuleks olla hommikuti ja õhtuti, siis on nad enim liikvel, aga tähelepanelik võiks olla ka muul ajal,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts.
Keskkonnaagentuuri ulukiaruande järgi hinnati 2021. aasta alguses metskitse arvukus 130 000‒145 000 isendile. 2020. jahihooajal kütiti Eestis kokku 25 778 ja 2019. aastal 31 032 metskitse. Suure arvukuse korral tekitab metskits kahjusid metsa- ja põllumajandusele. Kokkuleppel riigi ja maaomanikega reguleerivad jahimehed nende arvukust ja hoiavad seda tasakaalus.
Arvukuse võimaliku tõusu ja koos sellega suurenevate liiklus- ja metsakahjude vältimiseks tuleks Keskkonnaagentuuri sõnul metskitse küttimissurvet käesoleval jahihooajal hoida eelmise kahe jahihooajaga võrreldes vahepealsel tasemel, küttides kokku suurusjärgus 28 000–29 000 metskitse.
2020. aastal hukkus meie teedel 4325 metskitse, mis on mõnevõrra vähem kui 2019. aastal, mil hukkus maanteedel 4884 metskitse. Ulukitega liiklusõnnetuste vähendamiseks alustas EJS mullu koos IF kindlustusega “Ulukid teel“ projekti, mille käigus paigaldati Eestimaa teedele üle 1000 reflektori, mis peletavad metsloomad teedelt eemale. Lisaks jaotati tänavu juulis 70 Olerexi teenindusjaama infomaterjali “Metsloomal on alati peatee”, mis keskendub sellele, kuidas märgata metslooma ja kuidas looma nähes õigesti käituda, kuidas tegutseda, kui toimus kokkupõrge metsloomaga ning kuidas määrata ja teatada enda asukohast Häirekeskuse telefonile 1247.
