Transpordiameti poolt aastatel 2020–2022 läbi viidud seire tulemusest selgub, et metsloomad on üle suurte maanteede rajatud ökoduktid omaks võtnud ning iga aastaga kasutab neid üha rohkem ulukeid.
“Rõõmustav on tõdeda, et ökoduktid kujunevad ajapikku ulukite elupaikade loomulikuks osaks, mida kasutatakse nii toitumis- kui puhkepaigana,” ütles Transpordiameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk.
Samas pani ta inimestele südamele, et ökoduktid on rajatud ikkagi metsloomadele ning inimestel sinna asja ei peaks olema. “Liikumine rajatistel nii jala kui maastikusõidukiga ei ole aktsepteeritav, kui tegemist ei ole just kombineeritud lahendusega, nagu Kohatu ökodukt.”
Võrreldes Eesti esimese ökodukti Kolu esmaseirega (2015–2016) näitas jätkuseire positiivseid tulemusi. Rajatise kasutajate seas on kahekordistunud suurulukite osakaal, eelkõige tänu metskitsele. Oluliselt on vähenenud koduloomade ja inimeste liikumine. Ökodukti kasutavad peaaegu kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad liigid. 2021. aasta suvel registreeriti esmakordselt põdra ületused Kolu ökoduktil ning ühtekokku kasutasid põdrad seire jooksul ökodukti 20 korral. Kuigi põtrade ületused on sesoonsed ja ebaregulaarsed, võib Lükki sõnul siiski väita, et loomad on rajatise ühendusena omaks võtnud ja ei pelga seda.
Eestis järjekorras teisena valminud Pärnu maanteel asuva Kohatu ökodukti tuleb Lükki kinnitusel vaatamata sagedasele inimtegevusele samuti hinnata efektiivseks ulukirajatiseks. Esmaseire ajal kasutasid seda ülepääsuna kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad liigid. Seejuures võtsid põdrad ja metssead rajatise regulaarselt kasutusele. Erinevalt Kolust puudusid aga Kohatu ökoduktil hulkuvad koduloomad sootuks. See näitab, et ökodukti ümbritseval elupaigal on tugev mõju selle kasutamisele erinevate liikide poolt.
Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee km 40–64,1 Kose–Võõbu teelõigu Rõõsa ja Nõmmeri ökoduktide kasutatavuse esmaseire näitas, et läbipääsud on hästi õnnestunud ja ulukid on need väga ruttu pärast valmimist omaks võtnud. Mõlemat ökodukti kasutavad kõik piirkonna suurulukid, seejuures on põtrade liikumissagedus nii Rõõsa kui Nõmmeri ökoduktidel oluliselt suurem kui Eestis varem valminud ökoduktidel. Nõmmeri ökodukti kasutavad regulaarselt ka karud. Teistel ökoduktidel on karude ületused olnud pigem juhuslikud.
2022. aasta lõpu seisuga on Eesti 2+2 ristlõikega teedele rajatud ühtekokku viis ökodukti ja kolm suurulukitunnelit, mis ühendavad elupaiku ja võimaldavad rohevõrgustikul toimida vaatamata olulistele barjääridele, milleks suure liiklussagedusega teed on.
Nelja ökodukti osas viis Transpordiamet läbi aastatel 2020–2022 läbi seire rajatiste toimivuse hindamiseks. Kahe aasta vältel vaadeldi loomade liikumist üle Kolu ökodukti (valminud 2013) Tallinn–Tartu maanteel ja üle Kohatu ökodukti (2017) Tallinn–Pärnu maanteel. Rõõsa ja Nõmmeri ökodukte (2020) Tallinn–Tartu maanteel seirati pooleteise aasta vältel. Seireid viisid läbi Eesti Looduseuurijate Selts ja osaühing Loodushuvi.
Seire tulemustega on võimalik tutvuda Transpordiameti kodulehel.
