Viimasel ajal on olnud kõneaineks metssigade küttimine sigade Aafrika katku (edaspidi SAK) tingimustes. Seoses SAKiga on muudetud ka jahiseadust, jahieeskirja ja kehtestatud teisi õigusakte. Kogu õigusliku regulatsiooni leiate EJS koduleheküljelt bänneri Jahiseadus alt.
Kõige kuumemad on olnud arutelud selle üle, kuidas maaomanikud saaksid jahiseltsidelt omale tasuta jahilube metssigade küttimiseks. Jahiseaduse muudatus sätestab: „Keskkonnaametil on õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.“
Kui see seaduse muudatus oli arutelul Riigikogu Keskkonnakomisjonis, siis olid EJS esindajad vastu sellele, et maaomanikele ja nende poolt määratud isikutele SAKiga seoses tasuta jahilube anda. EJSi esindajad kinnitasid, et jahimehed saavad ise nendele pandud kohustustega hakkama. Samuti kinnitasime, kui kuskil on probleeme, siis alati saavad maaomanikud ja jahimehed läbi rääkida ja leida lahenduse.
Enamikus piirkondades sellel teemal probleeme pole. Riigikogu keskkonnakomisjon arvestas jahimeeste seisukohtadega. Muudeti sõnastust jahimeestele sobivamaks ja lisati juurde, et ettepaneku jahilubade väljastamiseks peab tegema KKA-le riiklik tauditõrje komisjon (edaspidi komisjon) ja samuti tuleb ajavahemikule lisaks määrata ka piirkond. Piirkond võib olla jahipiirkonna täpsuseni. Piirkonna lisamise ettepanek tuli EJS-lt ja selle mõte oli, et kui üldse, siis tegeleda tuleks eelkõige probleemsete piirkondadega, ehk siis nendega, kus mingil põhjusel ei kütita piisavalt metssigu.
20. jaanuaril toimus Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) komisjoni korraline istung. Ühe päevakorra punktina oli arutelul ka küsimus, kas teha Keskkonnaametile ettepanek kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil jahihooaja lõppemiseni, s.o 29.02.2016. a, kogu Eesti territoorium piirkonnaks, kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.
Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts olid lähtuvalt juhatuse eelnevast otsusest sellele vastu. Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari kinnitusel on ametil eelkõige vaja kindlust, et SAKiga seoses etteantud küttimismaht täidetakse. EJS esindajad kinnitasid, et jahimehed teevad omalt poolt kõik võimaliku, et mahud saaksid täidetud. EJS ettepanekul ja arvestades jahimeeste poolt teostatud edukat küttimist ja korjuste matmisi otsustati ülal nimetatud ettepanekut komisjoni poolt KKA peadirektorile seekord mitte teha.
Kui kuskil piirkonnas tekib probleeme metssigade küttimisega, siis tuleb küsimus uuesti aruteluks. See ei puuduta objektiivseid tingimusi, nagu näiteks seda, et küttimismaht jääb täitmata sest metssigu lihtsalt pole. Seetõttu on oluline teada kõikidel seltsidel, et katkuga seoses kehtestatud küttimismaht on oluline täita. Sellesse tuleb suhtuda tõsiselt. Kui metssigu ei ole, siis oleks mõistlik sellest operatiivselt informeerida piirkondlikku KKA jahindusspetsialisti.
Komisjon kinnitas teadlaste ettepanekul eesmärgiks viia kolme aasta jooksul metssigade arvukus kuni 1,5 isendini 1000 ha kohta. Ka see meede on otseselt seotud SAKiga ja loomulikult katku möödudes vaadatakse meetme sobivus üle. Teadlaste sõnul kindlustab selline loomade tihedus katku leviku peatumise ja hääbumise.
Komisjonis räägiti veel emiste küttimise olulisusest. Arvukuse langetamisel on peetud tähtsaks emiste küttimise osakaalu suurendamist. EJSi esindajad selgitasid vastates komisjoni liikmete küsimustele jahimeeste seisukohti ja arvamusi. Jahiseltside jahimehed on enamuses piisavalt kogenud ja head loodusetundjad, et ka nende keerukate väljakutsetega toime tulla ja etteantud ülesanded täita. EJS ja VTA vahelise kokkuleppe kohaselt teeb VTA 2016. aastal lepingud emiste küttimise ja korjuste matmise toetuse maksmiseks otse seltsidega. Kuidas lepingut sõlmida, sellekohane info on liikmetele EJSi poolt saadetud ning leitav ka kodulehelt.
Erakorraliste meetmete ja normide kasutuselevõtt metsseajahil on tingitud sigade Aafrika katkust. See ei ole kerge kellelegi. Mida korrektsemad ja edukamad me selles võitluses oleme, seda rutem saabume tagasi normaalse elurütmi juurde. Seakatkuga võitlemise puhul on mõistlik näha suuremat eesmärki. Katel ja supp, milles oleme, on üks ja paraku ei õnnestu kellelgi katla mõnes nurgas oma suppi keeta.
Kivi kotti!
