13. veebruaril toimub Tartus Maaelufoorum, kus tutvustatakse riigikogu valimiste eel erakondade seisukohti maaelu arengu, põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse teemadel.
Erametsa keskühistu esindaja Ülle Läll tõi välja, et looduskaitsealuste maade müügist saadud tulu maksustatakse tulumaksuga, mis ei võimalda samaväärse kinnistu ostmist. „Loodusväärtused ja avalikkusele pakutud hüved on ainult rehkenduse üks pool. Teise poole peab kinni maksma tarbija. Eraomand on üks ühiskonna püsimise alustalasid. Kõige ohustatum liik meie ökosüsteemis on hetkel metsaomanik”.
EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võib jahindust vaadata eraldi sektorina, kuid oleme siiski põllu- ja metsamajandusega üks sektor ja jagame samu väärtusi. „2013. vastu võetud jahiseadus sai päris hea, paluks ses osas poliitilist rahu, et oleks rohkem stabiilsust,” selgitas Korts.
„Looduskasutus peaks olema aktsepteeritud. Täna on nii, et jahimees püssiga peaks justkui häbi tundma, me ei peaks võrdlema ennast Kesk-Euroopa riikidega, kus on suurem polariseerumine. Me ei peaks oma teadmisi saama internetiavarustest.” Tõnis esitas küsimuse kuidas jõuda nii kaugele, et me tegutseksime ühiskonnana koos, mitte ei hakkaks oma jäsemeid amputeerima.
Eesti Erametsaliidu esindaja Andres Talijärv ütles, et metsa tuleb majandada jätkusuutlikult – seda hooldama, istutama ja kui on küpseks saanud, siis puud metsast ära tooma. „Tuleb ka saaki koristada, kui mets on küpseks saanud. Valimiste eel oli paljudel poliitikutel kiusatus rääkida sellest, kuidas lageraieid tuleks piirata. Mis oleks siis küpsete metsade alternatiiv, kas raiuda või jätta nad seisma, kuni neist saab üleküpsenud mets? Küpseid metsi raiudes pärandame tulevastele põlvedel terve metsa, see on sõnum, mida tahaksime poliitikutele kohale viia. Erametsa kodulehel on üleval ka metsakompass”.
Paneelil uuriti kes ja kuidas peaks kehtestama iga-aastase raiemahu ja kui suur see peaks olema ning kuidas suhtutakse praegusesse jahiseadusesse ja jahindusse üldiselt.
Erakondade esindajatest on paneelis: Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Urmas Kruuse (Reformierakond), Anneli Ott (Keskerakond), Ivari Padar (SDE), Kalle Põld (EKRE), Kaul Nurm (Vabaerakond).
Seeder: „Raiemahu üle on palju vaieldud ja ei tea, kas üht tõde ongi. Praegu töötatakse välja metsa arengukava ja sealt peaks selgus tulema. Arvan, et laias laastus on asjad metsanduses korras. Metsamaa on põllumaast võrreldamatult paremini seadustega kaitstud ja reguleeritud. Riigi raiemahud on olnud enam-vähem stabiilsed, mõningane suurenemine tuleb erametsadest, tulenevalt puidu hinnast, mis on viimasel ajal tõusnud.”
Kruuse: „Kui istud riigikogus ja kuulad eri ekspertide arvamust, siis on küsimus, mis poole valid. Tasakaalu otsimine on hädavajalik. Olen seda meelt, et RMK ei peaks eelarve täitmise mõttes survestama oma metsaraiet. Usun sellesse, et jahimeeste, metsameeste ja maaomanike koostöö kindlasti paraneb.”
Ott: „Raiemahu teemal on oluline kokku leppida, kuidas arvestame juurdekasvu, kas kõik ühte patta, nii lepp ja haab kui ka palgimaterjal või lükkame need eraldi. Siit tekivad vaidluskohad. Loodan, et metsanduse arengukavas lepime mahud kokku ja see lahendab selle asja. Siin tuleb eksperte kuulata.”
Padar: „Olin veel hiljaaegu Maaülikooli kuratooriumi liige ja siis küsisin seal koosolekul, et kui Tartu linnas peetakse maksumaksja rahaga üleval kahte ülikooli, Tartu Ülikooli ja Maaülikooli, kus üks ütleb, et raiutakse liiga palju ja teine ütleb, et liiga vähe. Uus arengukava on see, koht, kus eksperdid tulevad kokku ja ütlevad, et vot nii on kõige parem. Eksperthinnang saab tulla sellest kavast, mitte kusagilt mujalt. Riigikogu tualetist ei saa seda tulla. Jahinduse ja metsanduse pealt tekkinud emotsioone vaadates tundub, et valgustavat ja selgitavat tegevust peaks rohkem olema. Kiidan RMK matkaradu, mis aitavad inimesed metsa tuua.”
Põld: „Te ei kuule siin kellegi käest, kui suur see raiemaht võiks olla. Lähtumine metsade aastasest juurdekasvust on täiesti vale. Mida vanem on mets, seda väiksem on juurdekasv. Raiemahtusid tuleb riiklikult kavandada. Raiemahu kavandamise ja raiemahu piirangu vahele ei saa mitte mingi juhul võrdusmärki panna. Jahinduse kohalt ütlen, et kõik ei ole jahiseadusega rahul. Jahimehed ei ole rahul, et nemad peavad maksma ulukikahjude kompenatsiooni.”
Nurm: „Ma püstitaks ülesande, et miks seda raiemahtu on vaja. Ütleme, et see on x miljonit tihumeetrit, aga see peaks kehtima nii täna, homme, kui ka mitme aasta pärast. Teadlased vaidlevad, kuid oleme ausad, oleme tänapäeval väga lähedal neile infotehnoloogilistele lahendustele, mis ütlevad, kui palju ja mis vanuses metsa kasvab. Kui need on käes, siis püstitatud ülesande lahendamine on matemaatikute ülesanne.”
Allikas: Maaleht
