Looduses on kõik omavahel tihedalt seotud ja ühe näitaja muutumine muudab ka teisi. Kliimamuutused on Eesti loodusele oma jälje juba jätnud ning tulevikus süveneb see veelgi, kinnitavad Tartu ülikooli teadlased.
Kõigi looduses toimuvate muutuste tsentris on aasta keskmise õhutemperatuuri oluline tõus. Eriti kiire soojenemine on toimunud just viimasel poolsajandil, ütles Tartu ülikooli klimatoloogia professor Jaak Jaagus. Selle aja jooksul on temperatuur tõusnud umbes kaks kraadi, rohkem talvel ja kevadel. „Soojade talvede osakaal on järsult suurenenud ja külmade osa vähenenud, kuid viimased pole sugugi ära kadunud,“ rääkis klimatoloog Postimehele ja rõhutas, et ühtlasi tähendab see statistilise jaotuse muutumist.
Paar kraadi soojem ilm ja mõni päev rohkem vihma ei pruugi esmapilgult kuigi suure kahjuna näida, kuid tegelikult põhjustavad need üsna ulatuslikke probleeme. Õhutemperatuuri tõusu tõttu väheneb lumikate ning merejää paksus ja kestvus. Kui meri ei ole külmunud, lõhuvad talvised tormid randu ja ohustavad sealseid ökosüsteeme. Seevastu soojad suved panevad vohama mürgised vetikad.
Lisaks põhjustab külmaperioodi vähenemine ja sademete hulga suurenemine metsade ja niitude liigniiskust. Ilmekaks näiteks selle tagajärgedest on tänavu jaanuaris Soomaad tabanud üllatuslik suurveehooaeg, ütles Tartu ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel.
Soojenev ilm mõjutab omakorda kogu elusloodust. Kliimamuutuste tõttu on lõunapoolsematelt aladelt Eestisse levinud mitmeid uusi liike, peamiselt küll taimede ja kõigusoojaste hulgast, sest imetajate seas toimuvad need muutused reeglina aeglasemalt. Ent vähemalt osaliselt on kliimamuutusega seotud kahe uue loomaliigi ilmumine siinsetele aladele.
Tuntumaks neist kahest on harilik šaakal, kelle jõudmist Eestisse umbes kaheksa aastat tagasi keegi oodata ei osanud, ütles terioloogia (imetajaid uuriv zooloogia haru – K. R.) õppetooli juhataja Urmas Saarma. Üha tugevamalt kinnitab Eestis kanda ka punahirv. Tõsi, osa siinsest populatsioonist on siia inimese toodud.
Uued talvised olud võivad soosida ka mitmete rändlindude rändekäitumise muutumist. Kuna jäävabad siseveekogud ja meri pakuvad paljudele veelindudele soodsaid toitumisvõimalusi, ei pruugi linnud enam lõunasse lennata, selgitas linnuökoloog Marko Mägi.
Lühemateks ja soojemateks muutunud talved panevad kõik liigid looduse rütmidega kaasa käima. Nii on mitmed putukad hakanud varem tegutsema, taimed kasvama ning näiteks rasvatihased ja kuldnokad alustavad pesitsemist nädal aega varem. Ehkki see ei pruugi suure muutusena näida, siis linnu jaoks, kes elab vaid aasta ja sigib korra elus, on nädal väga pikk periood, ütles Mägi.
Loe edasi Postimehest.
