EJS-i juhatuse põdratöögrupi juht Priit Vahtramäe arutles selle üle, miks on juuli algus õige aeg alustada põtrade loendust soolakustest.
Viimase 12 aasta loenduskogemus näitab, et juuli alguseks liiguvad enamik põdralehmi juba vasikatega ringi ja hakkavad külastama regulaarselt soolakuid. Lisaks sellel on kevadine poegimisperiood selja taga ja need vasikad, kes paraku hukkuvad või langevad kiskjate ohvriks on juba taevariigis ja saame loendada vaid neid, kes sellest on pääsenud. Ka järgneva kolme kuu jooksul võivad vasikad sattuda kiskjate ohvriks ja hukkuda liikluses või sattuda mõne looduses toimuva suurürituse ohvriks, kuid see protsent on juba väike.
Soolakutes saab lehmi eristada kindlasti vasikate arvu järgi ja ka välimiku järgi, millest üheks oluliseks tunnuseks on lõuahabe, selle kuju ja suurus.
Kui loenduspiirkondi on vähem kui kaheksa, võib alustada loendust ka hiljem. Kaamerate vajadus loenduseks on 3-4 kaamerat, mida siis ümber tõstes saab kasutada. Rahaline kulu aga võiks öelda kogemusest oleks esialgselt 800-1000 eurot. Akusid kasutades on ka see kulu väiksem, kui lisandub aku ostukulu.
Õige aeg loendamiseks
Pullide puhul on oluline alustada loendusega juuli algusel, kuna selleks ajaks on sarved kõikidel arenenud faasi, kus hargnemine on toimunud ja võimalus eristada siis sarve tüübi (kühvel, pulk, hübriid) ja hargnenud harude arvu järgi.
Kogemus näitab, et juunis külastavad pullid harvemini soolakuid ja kuna hargnemine ei ole veel nähtav, siis võib eristamine olla raskendatud. Ka pullide puhul saab sama sarveharude või sarve tüübi juures eristada välimiku järgi, sealhulgas ka lõuahabeme järgi.
Seega kui soovite teada saada, kui palju teie jahipiirkonnas elab paikset põdrapopulatsiooni, kes enne jahist tingitud liigutamist on paikne, siis pange kaamerad soolakutele ja saate piltide järgi ülevaate ajujahi alguseks põdrakarja suurusest, järglaste suurusest ja karja soolise ning vanuselise struktuuri.
Augusti keskel hakkavad põdralehmad kosilasi ootama ja kogunema mängupaikadesse ning sinna satub ka pulle naaberpiirkonnast, siis andmete töötlusel peab seda arvestama, et samasuguste sarvedega pull eelmisest loenduspiirkonnast võib liikuda mänguplatsile ja ei tohiks lugeda topelt.
Kuigi kaamerate paigaldamine ja nende ümbertõstmine järgmisse piirkonda nõuab ka ressurssi, siis olulisem ja mahukam töö on andmete töötlemine ja kokkuvõtte tegemine. Seda aga peaks jahipiirkonnas tegema üks inimene. Andmete töötlemiseks aga on vajalikud kõikide soolakute kõik pildid, et tulem tuleks ligilähedane tegelikkusele arvukusele. Saab võrrelda kellaegasid, erinevaid vaateid loomast eristamiseks ja ühesoolisi loomade paiknemist samas piirkonnas, aga erinevates soolakustes.
Priit Vahtramäe
